/nginx/o/2016/08/26/5763311t1h8457.jpg)
Rahandusminister Sven Sester nõuab, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski teeks kiiremas korras ettepanekud haigekassa eelarve tasakaalu viimiseks, rahandusminister märkis ka, et haigekassa veelgi kasvav eelarvepuudujääk on vastuolus riigieelarve strateegiaga ning võib riigirahanduse ohtu seada.
«Teie ettepanekul võttis haigekassa nõukogu 19. augustil vastu otsused, mille tulemusena kasvab haigekassa eelarve puudujääk võrreldes riigieelarve seaduses sätestatuga 2017. aastal 10,8 miljonit eurot, ulatudes 12,1 miiljoni euroni ja võib ulatuda 15,7 miljoni euroni aastaks 2020,» kirjutas Sester Ossinovskile, vahendab BNS.
Ta märkis, et oli rahandusministrina sellele otsusele vastu. «Juhin teie tähelepanu sellele, et selline otsus tehti, minnes vastuollu nii 2016. aasta riigieelarve seadusega kui ka valitsuse poolt vastu võetud riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2017–2020,» kirjutas Sester.
Praegune eelarvestrateegia ja tänavune eelarve näeb rahandusministri sõnul nimelt ette, et haigekassa teenib tänavu 9,1 miljonit kahjumit, ent järgmisel aastal kahaneb see 1,3 miljonile eurole, 2018. aastal 900 000 eurole ning 2019. aastal on haigekassa eelarve tasakaalus.
Ta märkis, et valitsus on küll otsustanud lisatulu haigekassale täiendavateks kuludeks suunata, ent teinud seda eeldusel, et haigekassa peab enda eelarveha määratud kulude tasemest kinni ja tulude tõstmine aitabki asutusel järk-järgult puudujäägist välja tulla.
«Juhin teie tähelepanu asjaolule, et otsus suurendada haigekassa puudujääki tehti olukorras, kus haigekassa eelarvelised vahendid on kasvanud võrreldes vastuvõetud eelarveha 2016. aasta esimesel poolaastal 12,6 miljoni euro võrra,» kirjutas Sester Ossinovskile.
«Ka prognoos järgnevateks aastateks näitab selget haigekassa tulude suurenemist võrreldes varasemalt eelarvestatuga. Seega on puudujäägi põhjus ühemõtteliselt vigane kulue prognoos, mitte haigekassa vahendite puudujääk või struktuursed probleemid tervishoiu rahastamisel, nagu on väidetud,» lisas rahandusminister.
Ta märkis, et säärase olukorra tolereerimine nõukogu poolt on vastutustundetu ning võib tulevikus tuua kaasa eelarvedistsipliini eiramise veel suuremas ulatuses. «See aga seab ohtu riigieelarve seadusega sätestatud põhimõtte, et riigieelarve peab olema vähemalt struktuurses tasakaalus,» kirjutas Sester.
«Seetõttu pean vajalikuks omapoolsed ettepanekud haigekassa eelarve puudujäägi viimiseks riigieelarve strateegias sätestatud tasemele 2016. aastal ja edaspidi veel enne 2017. aasta riigieelarve arutelusid valitsuses,» kirjutas ta.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul otsustas haigekassa nõukogu eelmise nädala reedel toimunud koosolekul säilitada raviteenuste maht järgmise nelja aasta jooksul senisel tasemel ning tegi valitsusele ettepaneku korrigeerida haigekassa finantspositsiooni.
«Haigekassa nõukogu pidas vajalikuks järgnevate aastate raviteenuste kättesaadavuse säilitamise vähemalt senisel tasemel, millest tulenevalt tehti valitsusele ettepanek korrigeerida vastavalt haigekassa finantspositsiooni,» ütles haigekassa nõukogu esimees Ossinovski.
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross rääkis samuti eelmisel reedel, et nelja aasta planeerimise põhimõtete koostamisel oli väga oluliseks ravikindlustussüsteemi rahaline jätkusuutlikkus, et tagada kvaliteetne tervishoid, kulutõhusad ja eesmärgipärased ravimeetodid ning solidaarne arstiabi kättesaadavus kõigile kindlustatutele.
Nõukogu koosolekul läbis esimese lugemise ka 2017. aasta eelarvepositsioon ning nõukogu tutvus esimese poolaasta aruandega.
Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal 7 protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid 8 protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti. Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.