/nginx/o/2016/08/26/5763813t1h2e23.jpg)
Eesti rahvastiku vananemise tõttu rahapuudus tervishoius aina süveneb ning selle kriisi lahendamiseks on Praxise eksperdi Andres Võrgu hinnangul kaks valikut – kas tõsta makse või hakata küsima lisaraha haigetelt.
Valikukoht Eesti tervishoius: kas tõsta makse või küsida lisaraha haigetelt (21)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu arust ei ole mõtet kommenteerida seda, kui realistlik on haigekassa kulude-tulude nulli saamine lähiaastail,» ütles Eesti tervishoiu jätkusuutlikust uurinud Praxise analüütik Andres Võrk.
Tema sõnul ei ole praeguse rahastamise süsteemi korral ainuüksi demograafilise muutuse (eakate osakaalu suurenemine ühiskonnas – toim) tõttu võimalik samal viisil ja samas ulatuses tervishoiuteenust pakkuda. Seda näitavad nii sotsiaalministeeriumi, haigekassa kui Praxise prognoosid.
«Samas saab haigekassa eelarve tasakaalu viia alati, lihtsalt vähendades mingite teenuste rahastamist või mõningaid hüvitisi. Nii nagu kaotati majanduskriisi ajal haigekassa kohustus maksta haigushüvitist esimeste päevade eest,» selgitas ta.
«Praegu on küsimus selles, kas ühiskond soovib senisel tasemel solidaarse ravikindlustuse ja teenuste pakkumise jätkumist,» selgitas Eesti tervishoiu jätkusuutlikust Võrk. Tema sõnul on selleks kaks võimalust – kas tõsta makse või vähendada muid riigieelarvest ühiselt rahastatavaid teenuseid. «Või vähendame solidaarsest ravikindlustusest pakutavaid teenuseid ja suurendame inimeste omaosalust (olgu see siis kas läbi otseste kaasmaksete tervishoiuteenuste tarbimisele või läbi nn tervisekontode süsteemi),» rääkis Võrk.
Võrgu hinnangul näib haigekassa ja töö- ja terviseminister pooldavat solidaarselt rahastatud ravikindlustuse jätkamist tänases mahus, samas kui rahandusminister näib pigem pooldavat inimeste omaosaluse suurendamist.
Eksperdi sõnul tuleb tervishoiussektoris seada eesmärgiks efektiivsuse tõstmist, nagu nõuab rahandusminister Sven Sester. «Kuid samas tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et efektiivsuse tõus võib kaasa tuua regionaalse ebavõrdsuse suurenemise tervishoiuteenuste tarbimisel. Näiteks maapiirkondades osade tervishoiuteenuste pakkumise vähenemise,» lisas Võrk.
Rahandusminister Sven Sester ütles Postimehele antud intervjuus, et kaalumisel on ka võimalus suunata osa ravirahadest erameditsiini, kui nende pakutav teenus on odavam.
«Seda, kas erameditsiin pakub madalamaid hindu võrreldes sellega, mida haigekassa rahastab, peab täiendavalt analüüsima ning vaatama tervikpilti,» sõnas Võrk. Ta lisas, et tihti tegelevad just haigekassa lepingupartneriteks olevad suurhaiglad oluliselt keerukamate haigusjuhtudega, mida sageli subsideeritakse teiste teenuste arvelt.
«Tagasivaatavalt võib öelda, et Praxis juba enda 2005. aasta uuringus riigikogu sotsiaalkomisjonile soovitas tervishoiu rahastamise korraldus ümber vaadata, sest oli näha, et rahvastiku vananemine hakkab aastast 2014 haigekassa reaalseid tulusid vähendama,» tõdes Võrk.