/nginx/o/2016/07/26/5659249t1h5109.jpg)
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul otsustas haigekassa nõukogu suuremaid kulusid lubada selleks, et säilitada teenuste maht, kuna ainus alternatiiv oleks jätta Eesti inimesed arstiabita, see aga oleks vastutustundetu ja lubamatu.
Ossinovski: haigekassa ülekulu on möödapääsmatu (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haigekassa nõukogu ülesanne on tagada Eesti tervishoiusüsteemi terviklik toimimine, milleks haigekassal on rahalised vahendid olemas. Valitsussektori struktuurne positsioon on rahandusministeeriumi, mitte haigekassa asi,» ütles Ossinovski BNS-ile.
«Sellest lähtuvalt pidas nõukogu vajalikuks mitte kärpida teenuste mahtu, vaid teha valitsusele ettepanek korrigeerida positsiooninumbrit. Eesti inimeste jätmine arstiabita oleks vastutustundetu ja lubamatu valik,» rääkis ta.
Minister märkis, et pikemas plaanis on siiski vaja põhimõttelisi otsuseid, kuidas süsteemi jätkusuutlikult rahastada. «Sotsiaalministeerium on esitanud valitsusele vastavad ettepanekud, mille väljatöötamises osales ka rahandusministeerium. Loodan heale koostööle rahandusministriga, et leida tervishoidu täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid,» ütles ta.
«Omaosaluse tõstmine, mida osad poliitikud on maininud, ei ole Eestis mõeldav, kuna juba praegu ulatub omaosalus 25 protsendini ja paneks kõige haavatavamad sihtgrupid pikemas perspektiivis väga raskesse olukorda," märkis Ossinovski.
Rahandusminister Sven Sester nõuab, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski teeks kiiremas korras ettepanekud haigekassa eelarve tasakaalu viimiseks, rahandusminister märkis ka, et haigekassa veelgi kasvav eelarvepuudujääk on vastuolus riigieelarve strateegiaga ning võib riigirahanduse ohtu seada.
«Teie ettepanekul võttis haigekassa nõukogu 19. augustil vastu otsused, mille tulemusena kasvab haigekassa eelarve puudujääk võrreldes riigieelarve seaduses sätestatuga 2017. aastal 10,8 miljonit eurot, ulatudes 12,1 miiljoni euroni ja võib ulatuda 15,7 miljoni euroni aastaks 2020,» kirjutas Sester Ossinovskile.
Ta märkis, et oli rahandusministrina sellele otsusele vastu. «Juhin teie tähelepanu sellele, et selline otsus tehti, minnes vastuollu nii 2016. aasta riigieelarve seadusega kui ka valitsuse poolt vastu võetud riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2017–2020,» kirjutas Sester.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul otsustas haigekassa nõukogu eelmise nädala reedel toimunud koosolekul säilitada raviteenuste maht järgmise nelja aasta jooksul senisel tasemel ning tegi valitsusele ettepaneku korrigeerida haigekassa finantspositsiooni.
«Haigekassa nõukogu pidas vajalikuks järgnevate aastate raviteenuste kättesaadavuse säilitamise vähemalt senisel tasemel, millest tulenevalt tehti valitsusele ettepanek korrigeerida vastavalt haigekassa finantspositsiooni,» ütles haigekassa nõukogu esimees Ossinovski.
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross rääkis samuti eelmisel reedel, et nelja aasta planeerimise põhimõtete koostamisel oli väga oluliseks ravikindlustussüsteemi rahaline jätkusuutlikkus, et tagada kvaliteetne tervishoid, kulutõhusad ja eesmärgipärased ravimeetodid ning solidaarne arstiabi kättesaadavus kõigile kindlustatutele.
Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal 7 protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid 8 protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti. Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.