/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2011/02/02/508647t1hc9b3.jpg)
Soome tervishoiuameti vaheraporti järgi tuvastati seos seagripivaktsiini ja narkolepsiajuhtude sagenemise vahel. Eestis sellist seost luua ei saa, kuna meil on enamik narkolepsiahaigeid diagnoosimata.
Seagripivaktsiin võib tekitada narkolepsiat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Raportist selgub, et Soomes esinenud narkolepsiajuhtumite uurimisel on tuvastatud 4–19-aastastel Pandemrixiga vaktsineeritud lastel ja noortel suurem risk narkolepsia tekkeks kui vaktsineerimata lastel,» teatas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai.
«Soome ametkonnad peavad tõenäoliseks, et (ravimifirma GlaxoSmithKline toodetud – toim) vaktsiin Pandemrix soodustab narkolepsia teket, kuid lisauuringute läbiviimine on hädavajalik teiste kaaspõhjuste selgitamiseks,» lisas ta.
Haigestumine kasvas järsult
Soomlaste aruanne toob välja, et kui tavaliselt esineb selles vanuses noortel aastas vaid paar narkolepsiajuhtumit, siis aastatel 2009–2010 haigestus narkolepsiasse 60 last ja noort. Neist 52 olid eelnevalt seagripi vastu vaktsineeritud.
Soome tervishoiuameti teatel võib vaktsiin olla tekitanud narklepsiat koosmõjus mingi muu teguriga, mis peaks selgitama, miks on ainult Soomes, Rootsis ja Islandil viimasel ajal esinenud suuri narkolepsiapuhanguid, kuigi vaktsiini jagati üle maailma.
Kadai kinnitas, et Eestis pole registreeritud ühtegi Pandemrixi kasutamisega seotud narkolepsiajuhtu. Eestis on Pandemrixiga vaktsineeritud 10 300 inimest.
Ent kui ka Eestis oleks ilmne seos vaktsiini ja narkolepsia vahel, siis seda üheselt tuvastada pole praegu võimalik.
«Meil selliseid järeldusi teha ei saa, sest Eestis on narkolepsiahaiged peaaegu kõik diagnoosimata ja ravita,» väitis Eesti Unemeditsiini Seltsi (EUS) juhatuse liige Mae Pindmaa. «Seda diagnostikat meie haigekassa ei rahasta, küll aga kompenseerib täpsustatud diagnoosi puhul patsientidele ülikallid ravimid.»
Pindmaa sõnul diagnoositakse ja ravitakse Eestis vaid mõnikümmend narkolepsiahaiget aastas, samas kui ravivajajaid võib hinnanguliselt olla ligi 2500. Seega on palju inimesi, kes ei teagi, et põevad narkolepsiat.
«Seda [haigust] on raske avastada, kuna sümptomid on ebatavalised – ootamatud lihasnõrkused, päevane vastupandamatu unevajadus, magamajäämine näiteks koolis tundide ajal ja mis kõige hullem – ka autoroolis,» rääkis Pindmaa.
Mae Pindmaa Unekliinikus on mitu korda alles tagantjärele diagnoositud narkolepsiahaigeid, kes on põhjustanud raskeid liiklusõnnetusi. Liigunisuse tõttu tema poole pöördujate hulk polevat viimastel aastatel suurenenud.
Soomlaste raporti kohta arvas Pindmaa, et vaktsiini ja narkolepsiat on raske seostada, kuna arvud on väikesed ja palju on ebaselget. «Statistiliselt tõepärast vastust saada pole esialgu lihtne, ka minu Ameerika kolleegidele oli teema võõras,» lisas ta.
Liiga vähe teavet
Ka Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku vanemarst-õppejõud Tuuliki Hion ei kiirusta vaktsiini ja haigust seostama, kuna praegu on selleks teavet liiga vähe. «Meie poole pole pärast vaktsineerimist tekkinud narkolepsiale omaste vaevustega pöördutud,» lausus ta.
Ka tema rõhutas, et kuigi Põhjamaades on vaktsiini ja narkolepsia seos praegu kuum teema, on Eestis narkolepsiast vähe teada ja see on aladiagnoositud. Hion pakkus, et igas kliinikus on igal aastal narkolepsia diagnoositud kolmel-neljal patsiendil, nii lastel kui ka täiskasvanutel.
Seagripivaktsiin
• Aastatel 2009–2010 väljastati gripiviiruse A(H1N1) ehk seagripi pandeemia kestel Eestis tervishoiuteenuse osutajatele 30 950 doosi ravimifirma GlaxoSmithKline vaktsiini Pandemrix.
• Pandemrixiga vaktsineeritud inimeste arv oli ca 10 300. Võimalike tüsistuste kohta on ülevaade ravimiametil.
• Narkolepsia on ajukahjustus, mis on seotud kontrollimatu uinumisega erinevates, ka ootamatutes olukordades. Esineda võib 10–15 minuti pikkuseid teadvusekaotusi ehk narkolepsiahoogusid: inimene langeb sügavasse unne ja teda sellest äratada on raske. Pärast narkolepsiahoogu teadvus taastub.
Allikas: Postimees