/nginx/o/2016/08/30/5777093t1h6bec.jpg)
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse hinnangul on psüühilise erivajadusega inimeste hoolekandes nõukogude ajast pärit tõsiseid probleeme, millest ministeerium loodab lahti saada Euroopa rahadega.
Erihoolekannet varjutab siiani nõukogude pärand
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erihoolekande teenuskohtade kaasajastamiseks esitati ministeeriumile õigeaegselt 36 taotlust, et saada toetust projektidele, millega luuakse psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul loodab ministeerium, et esitatud projektid aitavad parandada psüühiliste erivajadustega inimeste olukorda ja lahti saada nõukogude pärandi varjupooltest. «Sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kõikuv kvaliteet on endiselt üle-eestiline probleem ning seda võimendab erihooldekodude ebaühtlane paiknemine riigis,» kirjutab Kuuse sotsiaalministeeriumi ajaveebis. «Nõukogude pärand erihoolekandes on endiselt tuntav – paljud asutused on suured, nende eraldatud paiknemine ei ole ratsionaalne ning on koormav väikestele kogukondadele. Samuti on puudu lahendustest, mis toetaksid psüühilise erivajadustega inimesi iseseisval elamisel.»
Lisaks vananenud ja ebaühtlaselt paiknevate suurte hoolekandeasutuste ümberkorraldamisele on Kuuse hinnangul oluline ka, et inimestel tekiks piisavalt võimalusi saada abi väljaspool hooldekodu. Kui erivajadustega inimestele ja nende pereliikmetele pakutakse kodulähedast abi, siis on neil ka rohkem võimalusi tööl käia ja ühiskonnaelus osaleda.
2023. aastaks plaanitakse vähendada suurte ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenuskohti ja asendada need väiksemate, kuni 30-kohaliste peretüüpi teenuskohtadega. Kokku on plaanis ümber kujundada 1200 erihooldekodude kohta ning toetada vähemalt 200 uue kogukondlikku teenusekoha loomist.
26. augustiks esitatud taotluste põhjal on kõige rohkem teenuskohti kavas luua Harju, Pärnu- ja Tartumaal. Kokku on esitatud avaldus 1937 teenuskoha loomiseks. Ministeerium kontrollib kahe järgneva nädala jooksul projektide vastavust nõuetele ja edastab vajadusel märkused taotluste parandamiseks. Edasi suunatakse projektid valikukomisjoni, kes neid hakkab hindama ja moodustab koondhinnete alusel eelistusnimekirja. Komisjoni tulemuste järgi koostab sotsiaalministeerium omakorda investeeringute kava, mis esitatakse valitsusele kinnitamiseks.
Projektide hindamise aluseks on neli olulist kriteeriumit: projekti mõju eesmärkide saavutamisele, selle põhjendatus, kulutõhusus ja taotleja suutlikkus projekti ellu viia. Seega arvestatakse ka raha taotleja varasemate kogemustega sarnaste projektide teostamisel. Oluline on ka koht, kuhu asutus rajatakse. Seal peab olema vähemalt 300 elanikku, et hooldatavaid ei oleks võrreldes kohaliku elanikkonnaga väga palju.
Erihoolekandeasutuste kaasajastamiseks on ette nähtud 56 miljonit eurot, millest 47,6 miljonit eurot on Euroopa regionaalarengu fondi rahastus, 6,1 miljonit tuleb riigieelarvest ja 2,3 miljonit eurot on kaasfinantseering. Esimeses voorus eraldatakse taotlejatele ERF vahendeid kuni 32,4 miljonit eurot.