/nginx/o/2016/08/30/5779309t1hb72c.jpg)
Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadlased mõtlesid välja uudse ja senisest tõhusama metoodika, kuidas hinnata geneetilist riski teist tüüpi diabeeti haigestumiseks.
Uudne metoodika võimaldab varasemast täpsemalt diabeeti ennustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teist tüüpi diabeeti põeb 60. eluaastast rohkem kui iga kümnes eestimaalane ja selle tüsistused võivad endaga kaasa tuua töövõime kaotuse juba enne pensioniiga, vahendab ERRi teadusportaal Novaator. Päriliku eelsoodumuse osatähtsus diabeeti põhjustavate tegurite seas on ligi 50 protsenti, kusjuures diabeet ei pruugi olla alati seotud ülekaaluga.
Geenivaramu teadlased kasutasid üle 7500 inimese DNA järjestuse variatsiooni ehk SNPd, et töötada välja varasemast tõhusama teist tüüpi diabeedi geneetilise riskiskoor, samas kui varem kasutati riski hindamiseks vaid kuni paarikümmet SNPd.
Teadlaste hinnangul võib uudne riskiskoor kaasa aidata teist tüüpi diabeedi ennetamisele, sest kui inimene teab, et tal on tavapärasest kõrgem risk suhkurtõppe haigestuda, võib see teda innustada oma elustiili senisest oluliselt tervislikumaks muutma.