/nginx/o/2011/02/02/508960t1h51e7.jpg)
Kiire elutempoga inimeste elu ei pruugi olla ilmtingimata pikem, kuid neile tundub nii.
Kiire elutempoga inimestele tundub elu pikem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimese aju kasutab aja arvestamisel meid ümbritsevat maailma ning mida rohkem seal tegevust on, seda aeglasemalt tundub aeg mööduvat, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator New Scientisti.
Siiani arvati, et aju mõõdab aega mingi sisemise kella abil, mis genereerib sündmusi suhteliselt regulaarselt.
Selleks, et testida, kas ka välistel stiimulitel võib olla mõju inimese ajatajule, näitasid Londoni ülikooli kolledži teadlased 20 vabatahtlikule erinevaid videoid. Osa neist oli kokku pandud samasuguse juhuslikkuse alusel nagu sündmused elus ikka juhtuvad, teine valik videoid sisaldas teatud ajavahemike järel staatilisi kaadreid.
Vabatahtlikud, kes vaatasid liikuvat pilti, olid aja möödumise kohta vastuseid andes palju täpsemad. Lisaks sellele näidati vabatahtlikele videolõike kahel erineval kiirusel ning paluti seejärel iga videolõigu kestvust hinnata.
Vastused näitasid, et nad pidasid mõlemat videolõiku sama pikaks kuigi kiirem versioon oli lühem. Uuringu tulemuste põhjal on alust arvata, et aju kasutab aja hindamiseks võimaluse korral muutusi visuaalses informatsioonis.
Teadlaste Misha Arensi ja Maneesh Sahani uurimustöö avaldati ajakirjas Current Biology.