Andres Kork: haigekassa eelarve tasakaal 450 000 ravimata haige hinnaga?

Andres Kork on veendunud, et Eesti tervishoidu tuleb rohkem raha tuua.

FOTO: Peeter Langovits

Arstide liidu eelmise presidendi Andres Korgi sõnul ei tohiks haigekassa suur kahjum kellelegi üllatuseks tulla, kuid olukorra parandamiseks oleks vaja senine tervishoiu rahastamine põhjalikult üle vaadata.

Kui esimesel poolaastal ligi 33 miljoni euroga miinuses olevat haigekassa eelarvet oleks püütud eriarstiabi arvelt tasakaalu ajada, vähendanuks see ambulatoorseid vastuvõtte 450 000 või statsionaaris plaaniliste haigete ravi poole võrra, rääkis Kork Med24-le. Haigekassa eelarves laiutav puudujääk ei tohiks tema sõnul kellelegi uudiseks tulla, sest see, et eelarve ületab 74 miljoniga haigekassa rahalisi võimalusi, oli teada juba siis, kui haigekassa eelarve poolt hääletas haigekassa nõukogu, kuhu kuulus ka rahandusminister. Selleks, et ravijärjekordi vähendada, tuleks tema sõnul Eestis maksude alandamise asemel tervishoidu rohkem raha tuua.

«Eesti tervishoiukulutuste protsent SKPst on Euroopas kõikunud tagantpoolt teise ja kolmanda koha vahel,» rääkis Kork. «Pisut on see kahe viimase aasta jooksul tõusnud, kuna omaosalus on hüppeliselt kasvanud ja jõudnud veerandi peale. See on ka piir, kust euroliit hakkab vaatama, et süsteem ei tööta normaalselt ja arstiabi pole kõigile kättesaadav.»  See on Korgi hinnangul ka üks põhjus, miks Eesti inimeste keskmine eluiga on endiselt tunduvalt madalam kui Skandinaavias.

Kui tervishoiusüsteemi raha juurde ei tule, siis muutuvad ravijärjekorrad Korgi hinnangul veelgi pikemaks ja paljud patsiendid jäävad vajaliku arstiabita. «Võrreldes 2014. aasta haiglaravil olnud patsientide tegeliku arvuga, oli 2016. aasta haigekassa tellimus kaheksa protsenti väiksem. Kui haiglad täidavad lepinguid ega ületa neid, siis on tänavu võimalik ravida statsionaaris ligi viiendiku võrra haigeid vähem, mis tekitab väga pingelise olukorra nii meedikutele kui haiglatele,» tõi Kork näite.

Teise näitena tõi Kork Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku, mis on ainus nakkuskeskus Põhja-Eestis. Nakkushaigeid oli esimesel poolaastal rohkem kui eelarves planeeritud, kuid mais lõppes haigekassal raha otsa. «Kui haigla oleks ainult majanduslikult mõelnud, oleks ta nakkuskliiniku uksed sulgenud ja see, kuhu haiged lähevad, oleks olnud valitsuse või haigekassa probleem. Loomulikult raviasutus selle peale ei läinud, mille tõttu tuli enam kui 400 000 eurot ülekulu. See makstakse haiglale kinni koefitsiendiga 0,3. Ühe korra saab haigla endale seda lubada, rohkem ta seda enam teha ei suuda,» rääkis ta.

Ressursse tuleb Korgi sõnul seejuures leida avalikest vahenditest. Selleks võiks tema sõnul kaaluda näiteks välispankade maksustamist ja muudatusi maksusüsteemis. «Näiteks pankur Indrek Neivelt tõi välja, et välispangad viivad Eestist välja üle 300 miljoni euro kasumit, makstes tulumaksu keskmiselt ainult 1,8 protsenti,» sõnas Kork.

Sellesse, et Eesti tervishoiusüsteemi tõhusamaks muutmise abil oleks võimalik oluliselt raha kokku hoida, Kork ei usu. «Eesti tervishoid on viimase 11–12 aasta jooksul olnud üheksa aastat kõige kuluefektiivsem Euroopas. Kolm aastat on oldud teisel kohal. Kui üks süsteem on kõige kuluefektiivsem, siis sealt on küll ilmselt võimalik veel resurssi välja pigistada, aga tõenäoliselt on tulemiks vajalikust vaid protsendi murdosa,» selgitas Kork.

Samuti ei ole Korgi sõnul lahendus osa meditsiini andmine erasektori kätte. «Ma ei tea täna ühtegi riiki, kus arstiabi andmine erasektori kätte oleks teinud tervishoiu odavamaks. Üldreegel on see, et tervishoid kallineb erasektorisse suunamisel oluliselt ja tõenäoliselt ei suuda ühiskond seda kinni maksta. Ainuke põhjendus suunata erasektorisse rohkem vahendeid, võiks olla soov  lasta haigekassa kiiremini pankrotti, et sundida valitsust tegutsema, aga väljapääs see kindlasti ei ole,» oli Kork veendunud.

Loe täismahus intervjuud portaalist Med24.

Populaarne

Tagasi üles