Proviisorinõue võib tähendada paljude apteekidele sulgemist

Uus nõue kaotab tõenäoliselt suure osa kahjumis olevatest apteekidest turult. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti apteekrite liit ja mitmed apteegijuhid nendivad, et 2020. aastast kehtiv nõue, mille kohaselt apteekide enamusosalus peab kuuluma proviisoritele, viib paljude apteekide kinnipanemiseni. Erimeelt ollakse siiski selles, kui palju apteeke tegevuse lõpetama peavad.

BENU apteegi juht Kaidi Kelt rääkis mai Apteekrile antud intervjuus, et omandipiirang ei lahenda ühtegi probleemi, vaid tekitab neid juurde, kirjutab Med24. Tema väitel ei ole ka korralikult uuritud, kas Eestis leidub piisavalt proviisoreid, kes soovivad hakata ettevõtjaks ning tegeleda senise põhitöö kõrvalt ka raamatupidamise, IT ja olmeprobleemidega.

Euroapteegi juht Indrek Ild leiab samuti Apteekri intervjuus (ilmub septembris), et kui seadus sellisel kujul jõusse jääb, võib see tähendada, et kuni kolmveerand apteekidest peab uksed sulgema. Ildi hinnangul saab olukord olema kriitiline väljaspool suuri tõmbekeskusi, sest väikestes maakohtades on apteegi pidamine miinustega äri. Kui seadust ei muudeta, siis pannakse väikestes kohtades tegutsevad apteegid tema hinnangul kinni, sest vaevalt, et ükski proviisor on nõus kahjumiga töötava ettevõtte üle võtma.

Eesti apteekrite liidu esinaine Ülle Rebane leiab seevastu, et apteegikettide poolt esitatud väide justkui apteegid maal püsivad tänu ketis olemisele, on silmakirjalik ja vale. «Apteegid maapiirkondades kuuluvad proviisoritele ja on püsinud ja püsivad edasi tänu neile,» lausus Rebane. Tema sõnul pole apteegiketid kunagi olnud huvitatud maa-apteekide tegemisest, kuid proviisorite jaoks, kes elavad perega maal, on see elustiil. «Nad ei «hüppa» ega koli oma apteegiga ühest piirkonnast teise, nagu on see ketiapteekidele viimasel ajal omane.»

Rebane on kindel, et kolmveerand apteekidest ei kao, aga kui kaob veerand, olevat kõik hästi. See, et osa apteeke üleminekuaja lõpuks uksed kinni paneb, on apteekrite liidu juhi sõnul ainult positiivne, kuna Eestis on linnades ülearu palju apteeke, mis on keskustes ja suurtes kaubanduskettides peadpidi koos. «Paljud neist lihtsalt vegeteerivad, tootes kahjumit ja oodates paremaid aegu,» ütles Rebane. «Siit ka põhjus, miks meil on suur erialase tööjõu puudus ja miks apteegiketid räägivad väga väikesest või olematust kasumist.»

Magnum hakkab apteeke müüma

Magnumi kontserni juhi Ahti Kallikormi sõnul ei ole praegustest suurtest turuosalistest keegi uue seadusega rahul, sest nüüd tuleb neil oma äritegevus põhjalikult ümber korraldada.

Kallikorm prognoosis, et tõenäoliselt suletakse üle Eesti mitmeid apteeke eesotsas nendega, mis on tekkinud turu võidujooksu tulemusena, on jätkusuutmatud ja mittekasumlikud. Ta tõi välja numbrid: Eestis on muu Euroopaga võrreldes praegu liiga palju apteeke – Eestis on ühe apteegi kohta umbes 2800 elanikku, Euroopa Liidus keskmiselt aga ühe apteegi kohta 4600 elanikku. «Nii et, kui mõni apteek ka kinni pannakse, siis ravimite kättesaadavus sellest ei halvene.»

Pikemaajalisi investeeringuplaane teevad Kallikormi sõnul täna vaid need, kes saavad olla ka tulevikus apteegi omanikud. Esimesed läbirääkimised on tema sõnul näidanud, et proviisoritel on siiski huvi apteekide ostmise vastu.

Proviisorite koda tegi aasta tagasi ka apteekrite seas küsitluse selle kohta, kui paljud neist on valmis omanikeks saama. Koja hinnangul peaks puht aritmeetiliselt apteegipidamise vastu huvi olema umbes 10–20 protsendil täna registris olevatel proviisoritel, kuid küsitlused näitavad, et tegelik huvi on palju suurem.

Proviisorite koja juht Karin Alamaa-Aas on veendunud, et proviisoriapteekidele üleminek on täiesti teostatav ja mõistlik lahendus. Selleks, et proviisorid ka tegelikult apteeke pidama hakkaksid on neil tema sõnul tarvis riigi poolt kindlustunnet, et kui nad selle investeeringu teevad ja apteegi soetavad, siis nii see ka jääb.

Väide, et väiksematest maapiirkondadest muudatuse tõttu apteegid ära kaovad, Alamaa-Aasi sõnul paika ei pea, sest maapiirkondades tegutsevad pragugi enamasti proviisoriapteegid. Buumiaja apteekide sulgemine on aga tema arvates positiivne, sest need on tema hinnangul apteegid mida tegelikult ei olegi vaja.

«Kaob ära ebavõrdne konkurents, mis praegu apteegiturgu rikub. Praegu lähevad apteegi ressursid enamasti ellujäämise tagamiseks,» rääkis ta. «Kui olukord apteegimajanduses on stabiliseerunud, loodud ka apteeke toetav avalik-õiguslik organisatsioon, hakkavad apteegid investeerima arengusse, olles osa esmatasandi tervishoiusüsteemist ja töötades patsiendi heaks.»

Loe täismahus artiklit Med24st.