Haigekassa prohmakas viis oluliste vähiproovide aegumiseni

Paljudel seni jämesoolevähi sõeluuringus osalenud patsientidel tuleb posti panna uued roojaproovid.

FOTO: Jenny Norquist/picture alliance/moodboard/Scanpix

Suur osa jämesoolevähi sõeluuringute käigus antud proovidest aegus, sest postiteenus, mille haigekassa proovide saatmiseks valis, oli selleks liiga aeglane. Patsientide pahameele osaks saanud perearstid nõuavad haigekassalt selgitust.

Eesti perearstide seltsi esinaise Diana Ingeraineni teatel aegus 42 protsenti jämesoolevähi sõeluuringute käigus võetud esimestest proovidest. Patsientidel, kelle proovid aegusid, tuleb anda uued proovid ja kauem vastust oodata. See seab Ingeraineni sõnul ohtu kogu skriinig uuringu, tekitades patsientides pahameelt ja usaldamatust perearstide suhtes.

Projekt käivitati probleemidele vaatamata

Kui kõik plaanipäraselt läheks, võiksid jämesoolevähi sõeluuringud olla lihtne vahend tervisekontrolliks, mis võiks nii perearstide kui ka haigekassa esindajate sõnul päästa paljude sellesse vähiliiki haigestunud inimeste elu. Inimesi kutsutakse sõeluuringutele vanuserühmade järgi. Nad saavad perearstilt peitveretesti tegemiseks topsiku, kuhu neil tuleb juhendi järgi võtta proov oma väljaheitest. Seejärel tuleb topsik koos prooviga posti panna. Vastus peaks saabuma perearstilt kolme-nelja päevaga. Paraku jõudis pea pool proove Omniva vahendusel laboriteni liiga hilja, mistõttu need tuleb uuesti teha.

Peale selle on juba 2012. aastast kavandatud Eestis uudsete sõeluuringutega perearstide seltsi hinnangul teisigi probleeme. Vajalikud IT-lahendused ei valminud õigeaegselt ja koostöö laboritega on kaootiline ja roojast proovi võtmise juhend ebaselge. Juhendist on perearstide hinnangul puudu kõige olulisem pilt, millel oleks näidatud, et väljaheidet tuleb testri harjastega torgata kolm korda. Seetõttu on osa patsiente proove võtnud valesti.

Alles 8. augustil toimunud töörühma koosolekul selgus Ingeraineni sõnul ka, et  haigekassal ei ole volitusi ega lepinguid IT arendajatega. Perearstidele oli tema väitel edastatud info, et IT-lahendused on valmis, kuid nüüd selgus, et arendused loodeti teostada arendajate ja perearstide omavaheliste kokkulepete abil.

Ingerainen rõhutas, et Eesti perearstide seltsi liikmed juhtisid võimalikele probleemidele tähelepanu kõikidel koosolekutel, kuid haigekassa ei võtnud neid kuulda. «Kõige rohkem ärritab meid see, et haigekassa läks protsessiga edasi, arvestamata meie poolt tõstatatud küsimustega. Kõik need lahendused oleksid pidanud protsessi  käivitamise ajaks toimima,» selgitas Ingerainen. Tema sõnul nõuavad nördinud perearstid haigekassalt avalikku vabandust ja selgitust. Selts ootab ka täpsustatud teavet selle kohta, millal käivitub jämesoolevähi sõeluuring ja on läbitud testperiood.

Haigekassa soovib parima lahendusega välja tulla septembris

Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse spetsialisti Kadri Eisenschmidti sõnul ei ole aga põhjust kedagi süüdistada, sest tegemist on viperustega, mida uute teenuste pakkumisel esialgu ikka ette tuleb. «Jämesoolevähi sõeluuring on Eestis esmakordne ja tegemist on väga olulise uuendusega sagedase kasvaja ennetamises ja varases avastamises,» rääkis Eisenschmidt.

Nii Eisenschmidt kui ka haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg rõhutasid, et sõeluuringu käivitamiseks moodustati töörühm, mille juhtimist koordineeris küll haigekassa, kuid kus osalesid tervishoiusüsteemi kõik seotud pooled. Lisaks sotsiaalministeeriumi, tervise arengu instituudi ja Eesti E-Tervise sihtasutuse (ETSA) esindajatele ka kliinilised eksperdid Eesti perearstide seltsist, Eesti õdede liidust, Eesti laborimeditsiini ühingust, Eesti patoloogide seltsist, Eesti gastroenteroloogide seltsist, Eesti gastrointestinaalse endoskoopia ühingust, Eesti onkoloogide seltsist, Eesti vähiliidust ja Eesti puuetega inimeste kojast.

Eisenschmidti sõnul on töörühm andnud sõeluuringu programmi arendamisesse väga suure panuse. «Lisaks on toimunud sotsiaalministeeriumi eestvedamisel juhtrühma koosolekud. TAI kolleegide kaasabil on sõeluuringute registrisse nüüdseks arendatud uus infotehnoloogiline lisamoodul, elektroonseks andmevahetuseks on erialad ja ETSA panustanud standardite arendamisse,» rääkis ta.

Töörühm on koos käinud möödunud aasta detsembrist ja parimaid lahendusi loodetakse Hinsbergi sõnul sõeluuringute tarbeks kasutada septembrist. «Etappide kaupa programmi alustamise eesmärgiks on olnud eelkõige terviklahenduse ning IT, logistika ning kommunikatsiooni ahela testimine,» selgitas ta.

Väide, et roojaproovi võtmise juhend on segane, ei vasta aga Hinsbergi sõnul tõele, sest peitveretesti proovi võtmise juhend loodi koostöös meditsiiniekspertidega ja valminud juhendile andis tagasisidet ka sihtrühma esindajatest koosnenud fookusgrupp. «Fookusgrupp sai väga hästi aru juhendis ette nähtud sammudest ning informatsioonist. Uuringu käivitumisel selgus tõepoolest proovide võtmise osas täiendavalt, et inimesed võtavad asja väga tõsiselt ja on väga püüdlikud, nii et tuli jagada täiendavaid juhiseid. Tänu sellele tagasisidele lihvisime juhendi veelgi täpsemaks,» tõdes Hinsberg.

Roojaproovide võtmise juhend, millest paljud inimesed said valesti aru

FOTO: Eesti Haigekassa

Uus, täiendatud roojaproovide võtmise juhend on üleval haigekassa kodulehel.

Tema hinnangul on haigekassa teinud palju ka selleks, et tagada kõigile pooltele võimalikult mugavad ja laialdased võimalused teabevahetuseks. Muuhulgas loodi eraldi informatsioonileht haigekassa kodulehele ja teabematerjale nii uuringus osalejate kui perearstide jaoks. «Samuti avati täiesti uus e-maili aadress, ennetus@haigekassa.ee, mida on kogu sõeluuringu algusetappide vältel väga aktiivselt kasutatud. Sinna on oodatud kirjutama kõik uuringu osapooled, kellel on küsimusi,» selgitas Hinsberg.

Enne uuringu algust uuriti tema sõnul ka postiliikumise tingimusi bioloogilise materjali liikumise kohta ja saadi kinnitus, et sõeluuringu projekti raames liikuvad proovid vastavad nendele eritingimustele. «Alates juulist on nii-öelda reaalajas olnud võimalik eri etappide jälgimine ning jooksvalt on tehtud täiendusi, et säiliks proovide kiire postitamine, sõltumata postituse tegemise asukohast. Praeguseks oleme koostöös Omnivaga jõudnud lahenduseni, mille tulemusel on kõik proovid õigeaegselt laboritesse jõudnud,» rääkis Hinsberg.

Omniva hinnangul ei olnud valitud postiteenus sobiv

Seda, et nüüd õigel ajal laborisse jõuavad kinnitas ka Omniva kommunikatsioonispetsialist Mattias Kaiv.  «Probleemi üheks põhjuseks oli see, et proovide saatmiseks valitud postiteenus ei olnud oma tingimustelt selleks otstarbeks sobivaim,» kommenteeris ta proovide aegumist.

Kaivi sõnul on Omniva esimese paari nädala kogemusele tuginedes haigekassaga põhjalikult läbi arutanud, kuidas proovide saatmisel kasutatavat postiteenust paremaks muuta, nii et see oleks kõigile inimestele võimalikult mugav ning kodu lähedal kättesaadav. Selleks, et proovid ka edaspidi õigel ajal laborisse jõuaksid, jätkab Omniva tema sõnul välja töötatud lahenduse seiret ja analüüsi.

Sotsiaalministeerium on kriitiline

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo tõdes, et haigekassa ei olnud kõiki olulisi kokkuleppeid sõeluuringute käivitamise ajaks sõlminud. «Kuna haigekassa juhtis kogu sõeluuringu logistika korraldust ja sõlmis teenuseosutajatega vastavad lepingud, siis juhtrühmas sõlmitud kokkuleppe kohaselt jäi perearstidele ja haiglatele vajalike IT-lahenduste (nii-öelda arsti poolsete IT-lahenduste) läbirääkimine haigekassa ülesandeks,» selgitas ta.  

Aaviksoo sõnul on riigi loodud tervise infosüsteemi uute teenuste lisamine lihtne, kuid selle eelduseks on, et kõigi tervishoiuteenuse osutajatega on enne arenduste tegemist sõlmitud kokkulepped, mis andmeid ja kuidas täpselt hakatakse vahetama. Segadus tekkis Aaviksoo sõnul sellest, et just need lepingud jäid uuringute käivitamise ajal poolikuks.

Sooleuuringud võivad päästa paljude inimeste elu

Vaatamata jämesoolevähi sõeluuringute käivitamisel tekkinud segadusele ja pahameelele on perearstid, haigekassa ja ministeerium siiski ühel nõul, et tegemist on väga olulise projektiga, mis võib päästa paljude inimeste elu. Kolorektaalvähk on aeglase ja astmelise kuluga, kuid samas suhteliselt sagedane haigus, mille varajane avastamine on ravis väga oluline. Sõeluuringut peetakse selle vähivormi puhul tõenduspõhiseks meetodiks, mis aitab suremust vähendada ligi 30 protsenti. Tänaseks on sõeluuringute käigus laboris analüüsitud 166 peitvere testi, mille käigus on tuvastatud 12 positiivset proovi. Kokku avastatakse Eestis aastas ligikaudu 900 kolorektaalvähi esmasjuhtu.

Populaarne

Tagasi üles