Suurhaiglad: teenuste kärpimine pikendaks ravijärjekordi

Kui ravi tuleb oodata kauem, võib see mõjutada inimese tervist.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Suurhaiglate hinnangul mõjutaks kaalutav ettepanek haigekassa eelarve miinuse vähendamiseks teenuseid kärpida rahva tervisele halvasti ja tooks kaasa pikemad ravijärjekorrad.

Rahandusminister Sven Sester ütles Postimehele antud intervjuus, et tuleks üle vaadata, kas ravijuhtusid kompenseeritakse õigetel alustel. Ta lisas, et kui ravijuhu hinda on võimalik viia allapoole nii, et kvaliteeti ei vähenda, siis selle nimel tuleb tööd teha. Samuti tõi rahandusminister välja, et eelarve miinustest väljatulek võib tähendada ravijuhtude vähendamist. 

Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto tõdes, et ta ei saa kahjuks rahandusministri avaldusest aru, mida täpsemalt silmas on peetud. Einasto sõnul on võimalik teha kärpeid kahel moel. Üks võimalus on lühendada haigekassa tasutavate tervishoiuteenuste loetelu, nagu on tehtud hambaraviga. Teine variant on aga vähendada haigekassa ostetavate teenuste mahtu. Nii tehti tänavu lepinguid sõlmides. «Mõlemal juhul on mõju rahva tervisele igal juhul halb,» lausus Einasto ja lisas, et juba praegu on Eesti riikidevahelises võrdluses tervishoiuteenuste omaosaluse määral esirinnas.

«On selge, et mida rohkem ravijuhte kärbitakse, seda pikemaks muutuvad ravijärjekorrad,» lausus Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) juhatuse esimees Imbi Moks. Ta lisas, et nii statsionaarsete kui ambulatoorsete ravijuhtude kärpimine viib haigla olukorda, kus erakorraliste patsientide arv hakkab oluliselt suurenema, sest plaanilisele ravile või ambulatoorsele vastuvõtule tulev patsient ei saa õigel ajal oma terviseprobleemidele lahendust. Erakorraliste haigusjuhtude lisandumine tähendab omakorda aga seda, et ravijärjekorrad pikenevad veelgi.

Moks tõdes, et üle haigekassa lepingu rahade osutatud ravimaht on praeguse aasta esimesel poolaastal olnud Lääne-Tallinna keskhaiglas enneolematult suur ning see annab märku, et vajadus arstiabi järele on olemas. «Vaatamata sellele, et lepinguraha on otsas ja haigekassa tasustab ületööd koefitsiendiga 0,3, ei saa me jätta patsiendile abi andmata, kui patsient seda vajab,» ütles LTKH juhatuse esimees.

Ambulatoorset arstiabi vajavatele patsientidele saab haigla pakkuda alternatiivina võimalust pöörduda tasulisele vastuvõtule. «Samas on selge, et niisugune olukord põhjustab ravikindlustatud patsientides pahameelt, sest neil on õigus saada haigekassa tasustatud tervishoiuteenust,» rääkis Moks.

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) juhatuse esimees Ralf Allikvee tõdes, et haiglate pakutavate teenuste vähendamine ning ravijuhtude kärpimine ei ole kindlasti antud olukorras mõistlik lahendus. Ravijärjekorrad on Eestis juba praegu pikad ning mitmel erialal on arstiaegu peaaegu võimatu saada. Miks see nii on? «Lihtsalt raviraha on vähe, näiteks Ida-Tallinna keskhaigla suudaks oma tänaste töötajate ja haiglavõrgustikuga pakkuda eriarstiabi hinnanguliselt kuni 12-13 miljoni euro eest rohkem,» lausus Allikvee. Eestis tervikuna on aga ITK hinnangul iga-aastaselt raviraha puudu ligi 100 miljonit eurot.

«Peamine probleem on see, et meil ei ole Eestis ikka veel terviknägemust ja kokkulepet, millist tervishoiusüsteemi oleme võimelised viie ja kümne aasta pärast üleval pidama,» ütles Allikvee ja tõi näiteks, et Eestis on peaaegu igas maakonnakeskuses nõukogude ajal ehitatud suured ja pooltühjad haiglad.

Allikvee hinnangul on Eesti haiglavõrk praegusel kujul liiga suur ja kulukas ning maksumaksjad ei suuda seda üleval pidada.

ITK juhatuse esimehe hinnangul peaks valitsus selle teemaga väga tõsiselt tegelema. «Meil puudub tervikvaade Eesti tervishoiule ja soov teha keerulisi otsuseid, kahjuks,» lausus Allikvee ja lisas, et ümberkorraldused tehakse tihti ühe nurga alt ja ei nähta terviksüsteemi.

Ta tõi näiteks, et kui perearstikeskustesse lähevad uued õed, siis enamasti tulevad nad mujalt haiglatest, kus õdede puudus on niigi suur. Samuti ka füsioterapeudid ja ämmaemandad ning see ei ole ITK juhatuse esimehe hinnangul  pikas perspektiivis jätkusuutlik. «Erinevad «reformid», mida viimastel aastatel on tehtud, ei paku lahendust inimese jaoks tegelikult kõige olulisemale küsimusele – kuidas on talle tagatud kvaliteetne arstiabi, seda ka öösel ja nädalavahetustel, ükskõik, kus kohas Eestis inimene ka ei viibiks,» rääkis Allikvee.

Populaarne

Tagasi üles