Kopsufunktsiooni mõõtmine, selle jälgimine püsiva astmaga lastel näitab, et esinevad seosed astma ja sellele järgneva kroonilise hingamisteede obstruktsiooni (KOKi) vahel.
Püsiv astma lapsena võib tuua kaasa kroonilise põletiku (1)
Astma.ee järgi on KOKi korral on hingamisteedes tekkinud krooniline põletik, mis surub suuremaid ja väiksemaid kopsutorusid kokku, tekitab hingamisteede ahenemist ning häirib õhu sisse ja välja liikumist kopsudes.
Uuringu autorid jaotasid astmat põdevad lapsed kopsufunktsiooni kasvu ja vähenemise alusel nelja rühma, võttes aluseks forsseeritud ekspiratoorse sekundimahu õhu hulga (FeV1), mida mõõdetakse spiromeetrial nii lastel kui täiskasvanutel, kirjutab Med24. Hinnati ka riskifaktorite olemasolu.
Uuringus osales 684 inimest, kellest 170 (25%) olid tavapärase kopsufunktsiooni arenguga ja kellel puudus varane kopsufunktsiooni vähenemine. 514 (75%) isikut olid patoloogilised: nendest 176 (26%) oli kopsufunktsiooni kasv aeglustunud ja esines varane kopsufunktsiooni langus. 160 (23%) esines ainult kasvu vähene aeglustumine ja 178 (26%) esines normaalne kasv ja varane kopsufunktsiooni langus.
Väiksema kasvuga olid seotud madalamad FeV1 algväärtused, väiksem reageerimine bronhodilataatorravile ja meessugu. Teisteks faktoriteks, mida võis vähenenud kopsude arenguga seostada, oli õhuteede hüperreaktiivsus, noor iga uuringusse sisenemisel, ema suitsetamine raseduse ajal, vanemate madal haridustase, d-vitamiini puudus, prednisoloonravikuuride arv ja positiivsete nahatestide suurem arv.
26. eluaastaks esines 11% uuringus osalejal kopsufunktsiooni halvenemine, mis GOLd (Global initiative for Chronic Obstructive Lung disease) kriteeriumite alusel vastas KOKile. Neil patsientidel eelnes suurema tõenäosusega väiksem kui normaalne kopsufunktsiooni kasv.
Kokkuvõtteks leiavad autorid, et lapseeas kopsufunktsiooni halvenemine ja meessugu olid kõige olulisemad markerid kopsufunktsiooni kasvu patoloogiliseks kasvuks ja selle vähenemisele.
Loe pikemalt Med24.ee-st.