Ohud, mis kaasnevad tätoveerimisega

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tätoveerijat tasub valida hoolikalt.
Tätoveerijat tasub valida hoolikalt. Foto: Panther Media/Scanpix

Nii tätoveerimise kui ka keha augustamisega võib kaasneda oht tervisele, sest tegemist on nahka vigastavate toimingutega.

Levida võivad nakkusetekitajad, värvained aga võivad tekitada mürgistusi ja allergiat, kirjutab terviseamet oma kodulehel.

Terviseriskid

Suurimateks ohtudeks, mis nimetatud protseduuridega võivad kaasneda, on nakatumine HIV-i või B- ja C-hepatiiti ja bakteriaalsete nahainfektsioonide oht (teetanus, süüfilis-, tuberkuloos, leepra jm). Nakkusi võivad põhjustada mittehügieenilised töövahendid, värvained ja töövõtted. Võimalikud on ka seenhaigused ja allergilised reaktsioonid. Tätoveerimise tagajärjel esineb melanoomi või nahavähki tekke oht töödeldud nahapiirkonnas. Tervisele võivad ohtlikud olla ka värvained, millega tätoveeringuid tehakse. Tõsiseks probleemiks, mis kehakaunistamisega kaasneb, on ka hilisem rahulolematus maalinguga ning soov seda eemaldada. Kuid tätoveeringutest vabanemine võib olla väga raske ja tülikas.

Populaarseks on muutunud kõrvade augustamine läbi kõhre, mitte läbi kõrvalesta. Läbi kõrvakõhre tehtud auk võib põhjustada raskeid ja pöördumatuid tüsistusi.

Augustamist teostatakse tavaliselt ilma tuimestuseta. Mõningates salongides võidakse kasutada ka spetsiaalseid püstoleid, kuid neid on raske steriliseerida. Püstolid võivad ka nahka kahjustada, kuna torkeaugu servad võivad rebeneda ja paranevad seetõttu halvemini. Kõige rohkem tehakse piercinguid kõrvadesse, augustatakse nii kõrvalestasid kui ka kõhreosa. Levinumad on veel kulmude, nina, naba, huulte ja keele piercingud.

Kirjanduse andmetel esineb piercingu järgselt 30%-l inimestest nahainfektsioone. Kõige kauem paraneb nabasse tehtud auk. Väga populaarseks on muutunud kõrvade piercingud, mida tehakse läbi kõhre, mitte läbi kõrvalesta, kuid sellega seoses on ka infektsioonioht suurem. Läbi kõrvakõhre tehtud auk võib põhjustada raskeid ja pöördumatuid tüsistusi. Keele piercinguga võivad kaasneda tugev veritsus, põletik ja probleemid hammastega. Kõnelemine võib muutuda raskemaks, samuti mälumine ja neelamine. Kui keeleehe tuleb lahti, võib see libiseda kurku ja tekitada lämbumisohtu.

Tüsistusi võib põhjustada teenuse osutaja puudulik ettevalmistus (ebapiisav koolitus ja vähesed kogemused). 

Vastunäidustused

Võimalikud vastunäidustused nahakaunistuste puhul on näiteks nahahaigused, allergilised haigused ja astma. Eriti tundlikud on nahakaunistuste suhtes rasedad, lapsed ja imikud, allergikud, südamehaiged, nahahaigustega inimesed.

Soovitused teenuse osutajale

• Enne protseduuri teostamist küsitleda klienti tema tervisliku seisundi teemal (allergiad teatud ainete suhtes, võimalik minestamine, pearinglus jm.),  anda kliendile põhjalik informatsioon tätoveeringu/augustamise koduseks hooldamiseks ning informeerida klienti võimalikest vastunäidustustest.

• Protseduuri käigus kasutada asjakohaselt töödeldud instrumente (eelistatult kasutada ühekordseid vahendeid). Juhul kui kasutatakse korduvkasutatavad vahendid/seadmed siis peab neid desinfitseerima ja/ või steriliseerima.

Soovitused kliendile

• Veendu kaunistuse vajalikkuses. Kui on kindel plaan kehale mõni kaunistus lisada, siis tasuks mõelda ka sellele, kuidas need edaspidise elustiiliga sobivad. Näiteks tätoveerimise puhul kaaluda ka nende hilisema eemaldamisega seotud riske; augustamise puhul mõelda, kas ehe ei tekita ebamugavust.

• Kehakaunistamise toimingu läbiviijaks olgu tingimata kogemustega professionaal, kes on valmis nõu andma ka töödeldud piirkonna hilisema hooldamise kohta. Enne augustamist peaks veel meelde tuletama esinenud allergiad – kui ihaldatud kaunistus tekitab allergilise reaktsiooni, ei ole tulemus just see, mis soovitud. Ülitundlikkuse kahtluse korral peaks kindlasti spetsialistiga eelnevalt nõu pidama.

• Enne protseduuri teostamist küsida teenuse osutajalt informatsiooni protseduuri kohta ja järgneva koduse hoolduse kohta.

• Veenduda, et protseduur toimub puhta ning asjakohaselt töödeldud instrumendiga (korduvkasutatavad instrumendid, mille kasutamisel tekib oht nahasekreedi ja vere edasikandmiseks, peavad olema steriliseeritud).

• Vältida teiste inimeste kehavedelike sattumist augustatud/tätoveeritud kohale kuni selle täieliku paranemiseni.

• Keha augustamise puhul pole soovitatav ehete jagamine või vahetamine sõpradega.

• Enamik augustatud kohti esialgu veritsevad, kuid reeglina see lõpeb mõne minuti jooksul. Kui verejooks muutub pidevaks või ülemääraseks, tuleb pöörduda arsti juurde.

• Augustamise järgselt võib torkekohast paar päeva immitseda puhast, lõhnatut vedelikku. Kui vedelik muutub häguseks või mädaseks, kaasneb püsiv punetus ning valulikkus, on vaja viivitamatult näidata arstile.

Kehtivad nõuded

Eraldi reegleid või nõudeid kehakaunistamise kohta Eestis ei ole, järgida tuleb üldisi nõudeid ilu- ja isikuteenustele ning kosmeetikatoodetele. Tervisekaitse seisukohalt on peamine nõue kliendi terviseohutuse tagamine. Tegemist on protseduuridega, mille puhul protseduuri teostaja peaks kliendile kindlasti tutvustama ka kõiki võimalikke kaasnevaid ohte ja tüsistusi. Terviseriskide vältimiseks on muidugi oluline järgida nõuandeid ja juhiseid, mida pädev, professionaalne ja praktilise kogemusega spetsialist kehakaunistustega seoses jagab.

Peamised ja enamlevinumad moodused keha kaunistamiseks on tätoveerimine, keha augustamine ja püsijumestuse tegemine. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles