Idee haigekassa kulude kokkuhoiuks: ravimite soodustus palga järgi?

FOTO: SCANPIX

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov avaldas hiljuti Äripäevas isikliku seisukoha, mille järgi võiks ravimitelt saadud soodustus sõltuda inimese sissetulekust.

Jegorovi sõnul avaldas ta oma isiklikku arvamust kui ravikindlustatud inimene ning pakkus välja ühe lahenduse, kuidas haigekassa vähest raha paremini majandada. Ta tõi Äripäevas välja, et praegune süsteem soodustab automaatselt kõiki - nii töötuid, pensionäre kui ka kõrgepalgalisi ja dividendimiljonäre, kuigi samas elab suhtelises vaesuses ligi 20% Eesti elanikest ning seega toetatakse ka neid 80%, kes ei pruugi seda alati vajada.

See mõte muudaks Eesti tervishoiusüsteemi alustalaks olevat solidaarsuse põhimõtet. Jegorov mõistab, et see oleks solidaarsest süsteemist eemaldumine. Tema hinnangul pole praegu süsteem rahastamise osas kõige efektiivsem, kuid ta ei püüa enda sõnul rünnata süsteemi, vaid käivitada sel teemal diskussiooni.

«Meil on probleem, et raha on vähe ja küsimus on selles, et kuhu saaks raha kõige efektiivsemalt suunata ja kas see on kõige otstarbekam kulu,» rääkis Jegorov. Ta tõi näiteks, et kui ta läheb ostab ravimi, mille täishind on kümme eurot ja maksab selle eest kolm eurot, siis tekib tal küsimus, kas just tema vajab seda seitsmeeurost soodustust. «Kas pole kohta, kuhu suunata see raha paremini?» esitas ta küsimuse ja lisas, et ka paljudel tema tuttavatel-sõpradel on sarnased tunded.

«Kas me pudistame liialt raha?» küsis Jegorov veel ja arutles, kas praegu ollakse veendunud, et samamoodi jätkates ei kulutata raha sinna, kus ta ei peaks olema. Ta tõi näiteks, et mõnes riigis kehtib süsteem, et kui inimene kulutab aasta jooksul rohkem kui mingi kokkulepitud summa, saab ta tulumaksu tagasi. «Ma ei taha öelda, et see on ainuõige lahendus, erinevaid lahendusi on,» rääkis ta.

Selle üle, kel tuleks soodustusest loobuda või millisest palgatasemest see alata võiks, Jegorov praegu pikemalt mõelnud ei ole. See nõuab analüüsi ja asjaga tegelevate spetsialistide ajurünnakuid, leidis ta. Lähtuda tuleks aga tasakaalu põhimõttest, sest raskemate haiguste ja kallimate ravimite puhul ei tahaks ka tema ravimite eest täishinda maksta.

Nii peabki ka eelkõige silmas 10-15euroseid, nn odavamaid ravimeid, mille soodustuse võiks ta ise kinni maksta. «Ma näen seda, et raha kulub ka sellistes olukordades, kus inimene ise tunnetab, et tal pole seda soodustus vaja, kui kellelegi teisel on seda rohkem vaja,» lausus Jegorov  ja lisas, et sel juhul saaks raha süsteemis paremini kasutada.

«Äkki on meil aeg minna üle ravimisoodustuse puhul klassikalisele soodustusele – kes saab, see maksab, kes ei saa, selle eest maksab ühiskond,» leidis ta.

Ministeerium: «kõrgepalgalised» muutuksid rahulolematuks

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõuniku Triin Habichti sõnul hõlmab Eesti solidaarne ravikindlustuse süsteem ka ravimihüvitisi ning kuna Eesti ravikindlustussüsteemi peavad üleval töötavad inimesed, siis on nn kõrgepalgalistel suur panus haigekassa eelarvesse.

«Solidaarse süsteemi põhialusena oleme kokku leppinud, et haigekassapoolne hüvitis sõltub inimese tervisevajadusest, mitte aga tema maksevõimest. Seega on kõik – lapsed, pensionärid, madalapalgalised, kõrgepalgalised – ravikindlustussüsteemist hüvede saamisel võrdsed,» rääkis ta. Habicht lisas, et kui oleks teisiti, siis oleks väga suur tõenäosus, et nn kõrgepalgalised muutuksid rahulolematumaks ja sooviksid oma kulude hüvitamiseks alternatiivseid lahendusi, näiteks erakindlustust. See kõik aga vähendaks solidaarse ravikindlustuse jätkusuutlikkust.  

Tema hinnangul tuleks olla mures hoopis inimeste tervishoiukulude omaosaluse pärast. «See ulatub meil ligi veerandini tervishoiu kogukuludest ja on oluliselt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, mis on 17 protsenti,» ütles Habicht. WHO soovituse kohaselt tuleks omaosalust püüda langetada 15 protsendini. Tervise arengu instituudi statistika kohaselt moodustas retseptiravimite omaosalus 21% kogu omaosaluskoormusest. Lisaks läheb 16% omaosalusest käsimüügiravimitele.

«Eraldi murekoht on need inimesed, kellel ravikindlustust ei ole või see ei ole püsiv – neile ravimihüvitist ei olegi ja maksumaksjal tuleb sageli kinni maksta nende inimeste oluliselt kallim vältimatu abi,» tõdes sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik ja lisas, et haigus ei küsi, milline on inimese sissetulek ja ka väga kõrge sissetulekuga inimesed ei pruugi tulla pikaajalise või raske haigusega ravi- ja ravimikulude ise maksmisega toime.

Ravimitootjate liit: uute ja efektiivsete ravimite hind on kõrge

Ravimitootjate liidu juhataja Riho Tapfer selgitas, et ka praegu ei soodustata kõiki ravimeid ühtemoodi. 75/90% soodusmääraga hüvitatavatest ravimitest maksab töötav inimene 25% ja pensionär 10%. Ta lisas, et tihti on tõhus ravim ainuke viis haiguse kontrollimiseks, näiteks diabeedi, hüpertoonia, hüperlipideemia või c-hepatiidid puhul.

Tapfer rõhutas, et seetõttu on ravimite puhul kõige olulisem, et neid ka võetakse. «Tõestatud efektiivsusega ravimite kasutamisel ei tohi olla rahalist põhjust ravist loobumiseks, sest kokkuvõttes tuleb siis ravida oluliselt kõrgema kuluga tüsistusi ja see on ravikindlustusele ja kaudselt kogu ühiskonnale suurusjärgu võrra suurema koormusega,» selgitas ta.

Ta lisas, et tuleb arvestada, et uute ja väga efektiivsete ravimite hind võib olla väga kõrge. «Eestis on väga vähe inimesi, kes oleksid võimelised seda ise katma,» lausus Tapfer.

Eesti tervishoiu kulu SKPst on tema sõnul oluliselt madalam kui teistes Euroopa riikides. Nii tuleb mõista, et praegusele ravikindlustusele tuleb leida täiendavat tuge. «Erinevate lahenduste otsimisel, mis viivad omaosaluse tõusuni, peame olema väga ettevaatlikud ja analüüsima siin teiste riikide juba läbiproovitut,» lausus Tapfer ja lisas, et solidaarsuspõhimõte on olnud tänase ravikindlustuse alustala.

Tagasi üles