Haiglaköögis on mureks tuuletõmbus, palavus või kehv õhuvahetus

Haiglaköögi töötajad teevad 12-tunniseid vahetusi.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Eesti haiglaköökides tuvastas tööinspektsioon ohutegureid hinnates küll mitmeid rikkumisi, kuid üldjoontes olid asjad korras. Ühtegi väärteomenetlust ei tulnud algatada.

2016. aasta märtsis viisid tööinspektsiooni töötervishoiu järelevalve talituse tööinspektorid läbi sihtkontrolli haiglate suurköökides, külastades 23 haiglat. Kontrolliti kõikide maakondade erineva suurusega haiglaid. Kahel haiglal oli sõlmitud teenuseosutajaga leping patsientide toitlustamiseks. Ka need haigla jaotusköögid hõlmati sihtkontrolli.

Kokku andsid tööinspektorid 90 suulist soovitust ning kontrolliakti märgiti 62 rikkumist. Kuues köögis ühtegi rikkumist ei fikseeritud. Koostöö haigla juhtkonna ja töötervishoiu tööinspektori vahel oli hea ning sageli asus haiglajuht kohe tuvastatud puudusi kõrvaldama. Nii koostati ettekirjutus vaid viiele tööandjale. Sihtkontrolli tulemusel ei algatatud ühtegi väärteomenetlust ega määratud sunniraha.

Valdavalt töötatakse haigla köökides 11,5- ja 12-tunnistes vahetustes. Vaatamata pikale tööpäevale on töötajatel piisavalt võimalusi puhkamiseks. Tööpäevas on kaks puhkepausi ja üks lõunapaus, igaüks umbes pool tundi.

Positiivne on, et enamikes köökides on kõik pausid arvestatud tööaja sisse, sealhulgas lõuna. Puhkepauside kasutamine on fikseeritud tööajakavas või riskianalüüsis. Ka töö iseloom võimaldab lühikest puhkamist tööpäeva sees. Nimelt valmistatakse toit kõikidele patsientidele korraga (hommiku-, lõuna- või õhtusöök). Sel ajal on töötempo suur, kui aga toit on köögist välja läinud, on võimalus ka veidi puhata.

Mõnedes köökides kasutatakse ka tööülesannete rotatsiooni, mis aitab nii füüsilise ülekoormuse kui ka rutiinist tekkida võiva psüühilise väsimuse vastu. Näiteks on rotatsiooniga töörežiimi puhul töötaja ühel kuul dieettoidu valmistamise meeskonnas, järgmisel kuul magustoidu meeskonnas jne. Sellist tööülesannete rotatsiooni soovitab tööinspektsioon teistelegi köökidele. Nii saab vähendada töötajale negatiivselt mõjuvat füüsilist ja ka vaimset koormust.

Puudulikud riskianalüüsid

Töökeskkonna probleemidest esines tajutavat tuuletõmbust veerandil külastatud köökidest. Mitmel pool kaebasid töötajad ruumide liiga palava temperatuuri üle ning kehva õhuvahetuse üle. Ventilatsiooniseadmetega kaasnes aga uus töökeskkonda mõjutav probleem. Nimelt suurendasid ventilatsiooniseadmed pooltel juhtudest oluliselt köögi mürataset. Ventilatsiooniseadmete müra üldjuhul küll kuulmise langust ei põhjusta, kuid on organismi väsitava ning stressitekitava toimega.

Riskianalüüs puudus täiesti kahes ettevõttes. Olemasolevate riskianalüüsi dokumentidega tutvudes selgus, et kõiki töökeskkonna ohutegureid ei olnud hinnatud üheksas köögis. Enim probleeme oli füüsilise ülekoormuse objektiivses hindamises. Samuti oli hindamata jäetud psühholoogilisi ohutegureid, milleks on ka vajadus kiirustada ja tööprotsessi sõltuvus teistest. Nii mõnelgi korral olid riskianalüüsist välja jäänud ja kemikaalidega kokkupuute riskid.

Samuti ei olnud tööandja täiendanud olemasolevat riskianalüüsi vaatamata sellele, et oli välja ehitatud uusi tööruume. Kahel olemasoleval riskianalüüsil puudus kirjalik tegevuskava, mõlema puhul oli põhjus ohutegurite mõju alahindamises.

Tööinspektorid rõhutavad, et riskide hindamise juures peab objektiivselt hindama kõiki töökeskkonnas esinevaid ohutegureid. Riskide objektiivsele hindamisele peab alati järgnema ka tegevuskava koostamine ja selles toodud maandamistegevuste elluviimine Vastasel juhul jääb tervisehäire tekkimise oht ikkagi alles.

Töökohtade ergonoomilistest probleemidest võib välja tuua probleeme töökoha ruumikuse ja raskuste käsitsi teisaldamisega. Ka toidukärude lükkamine on raskuse teisaldamine. Selle tõttu on väga oluline, et liikumisteed oleksid terved ning kaldteed ohutud ega tooks kaasa täiendavaid riske käru lükkamisel. Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud probleeme tuvastati 13 haiglaköögis.

Isikukaitsevahendite kasutamise vajadust oli hinnatud 17 köögis, kuid kahel juhul olid need töötajatele väljastamata jäänud. Umbes pooled tööandjad on väljastanud töötajale ka sobivad tööjalatsid või kompenseerinud nende ostmist täies ulatuses.

Töötervishoiuarsti soovitusi tuleb järgida

Tervisekontroll töötervishoiuarsti juures oli korraldamata kuues köögis ja töötervishoiuarsti soovitusi ei rakendatud viies haiglaköögis. Näiteks oli töötervishoiuarst märkinud tervisekontrolli otsusesse, et töötaja peaks saama töötada osalise tööajaga, kuid seda ei võimaldatud. Näiteks oli töötervishoiuarst märkinud otsusesse, et töötaja peaks tegema kergemat tööd. Tööandja rakendas aga inimest ikkagi tööle 12-tunnisesse vahetusse.

Tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust töötajale ning diagnoosida tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigestumised. Kui töötervishoiuarst oma otsuses märgib omapoolseid soovitusi või piiranguid, siis ei tee ta neid kindlasti ilma põhjuseta. Nendel on alati töötaja töövõime säilitamise ja tööga seotud tervishäire vältimise eesmärk. Positiivne oli, et nii mõneski haiglas kompenseeriti töötajale ka vajalik taastusravi.

Viimase küsimusena vaadeldi esmaabi korraldust. Tuleb nentida, et esmaabivahendite olemasolule, nende komplektsusele ja kättesaadavusele peab pöörama rohkem tähelepanu.

Keskmise suurusega, kuni 400 töötajaga haiglates täitsid töökeskkonnaspetsialisti rolli üldjuhul õendusjuhid või teised töötajad, kes tegid seda põhitöö kõrvalt. Vaatamata sellele said nad töökeskkonnaspetsialisti ülesannete täitmisega väga hästi hakkama ning selle eest tuleb neid tõesti tunnustada. Samuti avaldas tööinspektsioon haiglatele tunnustust hea koostöö eest sihtkontrolli läbiviimisel.

Positiivsena võib välja tuua, et paljud haiglaköögid olid väga suurel määral uuendanud oma tööruume ja sisseseadeid. Samuti on paljud tööandjad pööranud vajalikku tähelepanu ka töötajate tervist mõjutavatele töökeskkonna ohuteguritele.

Eesti haiglates osutatakse väga head arstiabi teenust elanikkonnale, kuid sama oluline on ka haiglateenus üldiselt. Haiglateenuse kvaliteeti aitavad hoida ka köögid, kus valmib patsientide toit. Nii on haiglateenuses iga lüli oluline. Kvaliteetne toit saadakse motiveeritud töötajate abiga, kes tunnevad, et on tööandja jaoks tähtsad.

Väljatõsted:

  • Enamikes köökides on kõik pausid arvestatud tööaja sisse, sealhulgas lõuna.
  • Mõnedes köökides kasutatakse ka tööülesannete rotatsiooni.
  • Ka toidukärude lükkamine on raskuse teisaldamine.

Regionaalhaigla uus köök ja Ampsukliinik

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ostis enne uue köögi ja Ampsukliiniku avamist toitlustust teenusena sisse üle kümne aasta. Mustamäe haiglas asuv uus köök ja Ampsukliinik avati 2015. aasta veebruaris. Töötajaid on köögis ja kohvikus kokku 70. Töö toimub kahes vahetuses. Köögi tööaeg on kella 4.30 kuni 21.30. Patsientide toitlustamisel on kasutusel 40 ravidieeti.

Ampsukliinik valmistab aastas ligi miljon söögikorda, mis teeb 333000 toidupäeva. Haiglaravil viibivad patsiendid saavad neli toidukorda päevas, oode serveeritakse koos õhtusöögiga. Kasutusel on patsientide valikmenüü. See tähendab, et baasdieedil (tavatoit) olevad patsiendid saavad valida, kas nad soovivad järgmise päeva lõunaks lihatoitu või kala- või linnulihast valmistatud rooga.

Tööinspektsioonil ei olnud Ampsukliinikule ühtegi töötervishoiualast etteheidet.

Artikkel ilmus tööinspektsiooni infokirjas Tööelu.

Tagasi üles