Oluline amet, mida Eestis õppida ei saa

Hambaravikliinikusse personali leidmine on suur väljakutse.

FOTO: West Coast Surfer/picture alliance/moodboard/Scanpix

Kolleegide abiga omal käel praktilise töö käigus hambaarsti õeks õppinud Kristiina Ots (29) rääkis, et kui Eestis saaks õppida hambaarstiõeks, siis oleks ta ilmselt esimene ukse taga, et seda ametit ka koolis õppida. 

Varem vähihaigete hooldajana töötanud 14-lapselisest perest pärit Kristiina Ots tunneb suurt rõõmu inimeste aitamisest, kirjutab Terviseuudised. «Oleksin hinges soovinud ka seda tööd edasi teha, sest hooldaja amet pakkus mulle igapäevaselt rõõmu, aga samas tahtsin uusi väljakutseid, paremat tööaega, et öövahetuste asemel saaksin rohkem kodus laste juures olla ning loomulikult ka väärtusele vastavat töötasu, sest hooldaja ameti suurimaks miinuseks on tasustamisküsimused,» selgitas nüüdseks Sakala Hambaravi arstide assistendina töötav Kristiina enda ameti vahetamise tagamaid.

Sakala Hambaravi tegevjuht Hendrik Kiige selgitas, et hambaravikliinikusse personali leidmine on kliinikute jaoks alati suur väljakutse. «Häid hambaarste ja oma ala spetsialiste Eestis küll koolitatakse, kuid paljud neist suunduvad tööle naaberriikidesse. Veelgi keerulisem olukord on hambaravi õdedega, sest seda ametit enam Eestis ei õpetata ning ka siduserialasid, kust nii-öelda mugav ametit vahetada, on vähe,» lisas ta.

Otsa sõnul oli ühiseks jooneks kahe töökoha vahel vaid ülim nõudlikkus hügieeni osas ja huvi ning soov patsiente võimalikult palju aidata. Enda sõnul luges ta juba enne tööle asumist palju hambaarsti ameti, hambaravi ja tehnoloogiate kohta. Tööle minnes võttis ta kaasa suure märkmiku, kuhu kõik olulise kirja pani.

Hambaarsti õel tuleb Otsa hinnangul põetajatest vähem patsientidega suhelda ning vähem füüsiliselt rasket tööd teha ja pikki koridore mööda liikuda. Ka tööajad ei ole nii koormavad. Kuigi äratuskell heliseb hommikul kell 5.45, ei tule enam öösel tööl käia.

Kui võimalik, siis õpiks Ots ka edasi. «Olen mõelnud, et võiks õppida, kas suuhügienistiks või hambaarstiks, samas nähes arstide tööd, siis paeluvad mind juba ka spetsiifilisemad erialad nagu kirurgia ja implantoloogia,» rääkis ta. «Kui Eestis saaks õppida hambaarstiõeks, siis ma oleksin ilmselt esimene ukse taga, et seda ametit ka koolis õppida,» rõhutas ta. 

Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised.

Populaarne

Tagasi üles