/nginx/o/2016/08/21/5744689t1h3f63.jpg)
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas rahandusminister Sven Sesteri nõudmisele haigekassa eelarvepuudujääk kõrvaldada, et ainus viis eelarveprobleemide lahendamiseks on leida koostöös lisaraha.
Ossinovski: haigekassa probleeme saab lahendada vaid lisarahaga (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hea rahandusminister, loodan meie tulemuslikule koostööle, et leida vajalik täiendav raha Eesti ravikindlustussüsteemi, tagamaks haigekassale seatud ülesanne täitmine ning tervishoiusüsteemi terviklik toimimine,» kirjutas Ossinovski vastuses Sesterile.
Terviseminister märkis, et tõepoolest oli haigekassa esimese poolaasta tulem oodatust märgatavalt negatiivsem ning nõukogu soovib korrigeerida asutuse nelja aasta eelarvepositsiooni. Ossinovski märkis aga, et ravikindlustuse finantsilise toimetuleku sel perioodil tagab kogunenud jaotamata tulem.
«Haigekassa peab oma tegevuses lähtuma ravikindlustuse põhieesmärkidest ning rahaliste kulutuste mahtu tuleb hinnata just sellest lähtuvalt. Seega, haigekassat ei saa panna vastutama riigieelarve, sealhulgas valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eest,» kirjutas minister, kes on ka sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees.
Ossinovski märkis, et üldine demokgraafiline olukord, töötavate kindlustatute arvu vähenemine ja eriarstiabi saanud isikute arvu kasv viitavad kõik sellele, et elanikkond vananeb ning seeläbi kasvab ka haiguskoormus ja vajadus tervishoiuteenuste järele.
«Sellises olukorras tegi haigekassa nõukogu ainuvõimaliku vastutustundliku otsuse mitte kärpida tervishoiuteenuste mahtu ja seada ohtu ravi kättesaadavus elanikkonnale, vaid teha valitsusele ettepanek korrigeerida haigekassa eelarvepositsiooni sarnaselt eelmise aastaga,» kirjutas ta.
«Kujunenud olukord on vaid kinnituseks, et tervishoiu rahastamise pikemaajalise jätkusuutlikkuse küsimus vajab põhimõttelisi otsuseid. Läbiviidud analüüsid näitavad, et vananeva elanikkonna tingimustes ei ole haigekassal juba mõne aasta pärast võimalik täita talle seadusega seatud ülesandeid,» märkis Ossinovski.
Rahandusminister Sven Sester saatis eelmisel nädalal kirja, milles nõudis, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski teeks kiiremas korras ettepanekud haigekassa eelarve tasakaalu viimiseks, rahandusminister märkis ka, et haigekassa veelgi kasvav eelarvepuudujääk on vastuolus riigieelarve strateegiaga ning võib riigirahanduse ohtu seada.
«Teie ettepanekul võttis haigekassa nõukogu 19. augustil vastu otsused, mille tulemusena kasvab haigekassa eelarve puudujääk võrreldes riigieelarve seaduses sätestatuga 2017. aastal 10,8 miljonit eurot, ulatudes 12,1 miiljoni euroni ja võib ulatuda 15,7 miljoni euroni aastaks 2020,» kirjutas Sester Ossinovskile.
Ta märkis, et oli rahandusministrina sellele otsusele vastu. «Juhin teie tähelepanu sellele, et selline otsus tehti, minnes vastuollu nii 2016. aasta riigieelarve seadusega kui ka valitsuse poolt vastu võetud riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2017–2020,» kirjutas Sester.
Ta märkis, et valitsus on küll otsustanud lisatulu haigekassale täiendavateks kuludeks suunata, ent teinud seda eeldusel, et haigekassa peab enda eelarveha määratud kulude tasemest kinni ja tulude tõstmine aitabki asutusel järk-järgult puudujäägist välja tulla.
«Juhin teie tähelepanu asjaolule, et otsus suurendada haigekassa puudujääki tehti olukorras, kus haigekassa eelarvelised vahendid on kasvanud võrreldes vastuvõetud eelarveha 2016. aasta esimesel poolaastal 12,6 miljoni euro võrra,» kirjutas Sester Ossinovskile.
Haigekassa nõukogu otsustas eelmise nädala reedel toimunud koosolekul säilitada raviteenuste maht järgmise nelja aasta jooksul senisel tasemel ning tegi valitsusele ettepaneku korrigeerida haigekassa finantspositsiooni.
«Haigekassa nõukogu pidas vajalikuks järgnevate aastate raviteenuste kättesaadavuse säilitamise vähemalt senisel tasemel, millest tulenevalt tehti valitsusele ettepanek korrigeerida vastavalt haigekassa finantspositsiooni,» ütles haigekassa nõukogu esimees Ossinovski.
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross rääkis samuti eelmisel reedel, et nelja aasta planeerimise põhimõtete koostamisel oli väga oluliseks ravikindlustussüsteemi rahaline jätkusuutlikkus, et tagada kvaliteetne tervishoid, kulutõhusad ja eesmärgipärased ravimeetodid ning solidaarne arstiabi kättesaadavus kõigile kindlustatutele.
Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal 7 protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid 8 protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti. Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.