Mida saavad arstid ära teha ohtlike bakterite leviku piiramiseks?

Antibiootikumide ohjeldamatu kasutamine on viinud antibiootikumide suhtes resistentsete bakterite tekkimiseni. Foto: Panther Media/Scanpix

Üha enam inimesi sureb antibiootikumide suhtes resistentsete bakterite suhtes, kuid ekspertide hinnangul saaksid arstid olukorra lahendamiseks kohe nii mõndagi ära teha. 

Seni on mikroobide põhjustatud nakkuste raviks kasutatud antimikroobseid aineid, kirjutab Med24. Järjest enam on aga juhtumeid, kus ravi ei toimi, sest haigustekitaja on toimeainele resistentne. Hetkel on maailmas valdav osa infektsioonidega seotud surmajuhtumeid põhjustatud ebapiisavast antibiootikumiravist, näiteks antibiootikumi vähese kättesaadavuse või ravi viibimise tõttu.

Üha enam inimesi sureb aga tüsistuste tõttu, mis tekkivad, kui antibiootikumid ei mõju. Hinnanguliselt sureb antibiootikumide suhtes resistentsete bakterite tõttu 2050. aastaks 10 miljonit inimest aastas. Seetõttu on antibiootikumide kaalutletud ja teadmispõhine kasutamine väga oluline nii inimeste kui ka loomade ravis.

Probleem on nii pakiline, et selle lahendamiseks kohtuvad 21. septembril New Yorgis ÜRO peassambleel riigipead, erinevad organisatsioonid ja huvigrupid, arstid ja teadlased. Kohtumisel soovitakse seada ühiseid eesmärke ja välja töötada tegevusplaane ravimresistentsete mikroobide leviku tõkestamiseks.

Selleks, et piirata antibiootikumide suhtes resistentsete bakteritega seotud kahjusid, saavad arstid ja teised tervishoiutöötajad Euroopa akadeemiate nõuandva kogu (EASAC) ja Euroopa meditsiiniakadeemiate föderatsiooni (FEAM) hinnangul kohe teha järgnevat:

• olla teistele eeskujuks ning pesta ja desinfitseerida käsi vastavalt õpetusele;
• täiendada oma teadmisi mikroobide ja infektsioonhaiguste vallas;
• teavitada patsiente antibiootikumiravi positiivsetest ja negatiivsetest; külgedest; mitte soovitada antibiootikume, kui neid ei ole vaja;
• arutleda tuttavatega infektsioonhaiguste ravi ja ravimresistentsuse teemadel;
• üritada kaasa aidata selleteemalisele teaduse arengule ja poliitilisele diskussioonile.

Loe täismahus artiklit Med24st.