/nginx/o/2016/09/06/5800791t1he8d0.jpg)
Eestis on luuüdikasvajaga inimeste elumus (ehk ellujäämine) ainult 30 kuud, samas kui USAs on see tunduvalt kõrgem.
Püütakse parandada luuüdikasvajatega inimeste ellujäämist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevus on peamiselt tingitud USA ja Euroopa erinevast ligipääsust müeloomivastastele ravimitele, teatas TÜ hematoloogia dotsent. Müeloomtõbi on luuüdikasvaja, mis moodustab 13% kõigist verevähi vormidest.
Tartu ülikooli hematoloogia dotsent Edward Laane kirjeldas, et vanusele kohandatud luuüdi kasvaja esinemissagedus on 5,6 juhtumit 100 000 inimese kohta aastas lääneriikides ja mediaanvanus diagnoosimisel on 70 eluaasta ringis.
Pärast seda, kui 1969. aastal võeti kasutusele melfalaan ja prednisoloon, püsis müeloomi ravi enamiku patsientide puhul muutumatuna 30 aastat ja keskmine elumus oli 2–3 aastat. Elumus pikenes 3–4 aastani tänu kõrgdoosis keemiaravi kasutusele võtmisega, millele järgnes autoloogne siirdamine.
«Alates 1999. aastast, mil müeloomi ravisse lisandusid uued ained, on keskmine elumus märkimisväärselt paranenud, teatud kohtades isegi rohkem kui viis aastat. Kuid elumus on paranenud peamiselt USA elanikkonna hulgas,» tõdes Laane.
Ta tõi näiteks, et USA SEER rahvastiku andmebaasi kohaselt oli vahemikus 2005–2011 müeloomi viie aasta elumus 46,6% ja Euroopa Liidus 39,6% vahemikus 2006–2008. «Eestis oli müeloomi elumus vahemikus 2005–2009 ainult 30 kuud ja vahemikus 2010-2014 viie aasta elumus vaid 33%. Erinevus on peamiselt tingitud USA, Euroopa ja Eesti erinevast ligipääsust müeloomivastastele ravimitele. Olukord Eestis on väga muret tekitav,» ütles dotsent.
USAs asetseva maailma juhtiva müeloomi uuringute ja ravi keskuse, uuenduslike alus- ja kliiniliste uuringute eestvedaja Dana Farberi vähiinstituudi müeloomiprogrammi juhi professor Kenneth Andersoni sõnul võib müeloomihaigete keskmine elumus olla rohkem kui kaheksa aastat.
9. septembril kell 12–17 Tartu ülikooli aulas toimuvale seminarile «Müeloomtõbi 2016 – uusimad arengud» on lisaks TÜ eriala juhtivatele teadlastele, sh professor Hele Everaus, oodata seminarile ka juhtiveksperte Dana-Farberi vähiinstituudist.
Tartusse tuleb maailma üks juhtivaid müeloomi uurijaid professor Nikhil Munshi. Ta on uusimat tehnoloogiat kasutades leidnud, et immuunsüsteem ja geneetiline ebastabiilsus mõjutavad oluliselt müeloomi patogeneesi ja haiguskulgu.