Insuldi taastusravi nõuab palju aega ja kannatlikkust

Insult ehk ajurabandus.

FOTO: graafika: Alari Paluots

Insult ei küsi vanust: Ida-Tallinna keskhaiglas on kõige nooremad insuldipatsiendid olnud 17- ja 24-aastane, vanimad aga üle 90-aastased.

Insulti esineb tavaliselt üle 65-aastastel inimestel, ehkki viimasel ajal tuleb seda üsna sageli ette ka noorematel, kirjutab ITK neuroloog Erve Kõusaar Terviseuudiste portaalis. Eestis on 4500 insulti haigestumist aastas, mis teeb umbes 230 haiget 100 000 elaniku kohta.

Esimene kuu on haigestumisel kõige kriitilisem. Kuni veerand haigetest võib selle jooksul surra. Insult on Euroopas surmapõhjusena teisel kohal ja selle tagajärjed võivad olla tõsised. Euroopas ongi ajuinsult esikohal puude põhjustajana, sest haigus jätab tõsise märgi maha.

Mis põhjustel ajuinsult tekkida võib?

Kõrge vererõhk on üks olulisemaid riskitegureid. Ravimata vererõhk võibki olla ainus insuldi põhjustaja. Teine riskifaktor on suhkruhaigus, mis kahjustab veresooni seestpoolt. Kolmas on kõrge kolesterool ja rasvade ainevahetuse häire ehk düslipideemia.

Koos vähese liikumise ja ülekaalulisusega moodustuvadki tingimused metaboolseks sündroomiks. Seda on tänapäeval võimalik ohjata, kuid paljud ei suuda kahjuks spetsialisti koostatud juhiseid järgida. Oluline on elustiil: vältida suitsetamist ja alkoholitarbimist ning säilitada piisav liikumisharjumus.

Tähtis riskifaktor on ka südame kodade virvendusarütmia, mida esineb ühel protsendil inimestel, kes ei pruugi seda ise tundagi. Insuldiregistris olevatel haigetel on seda tuvastatud aga pea 30 protsendil. Selle ravi toimub verevedeldajatega, et vähendada trombide moodustamise riski.  

Millised on insuldi tunnused?

Inglise keeles on hea meeles pidada lühendit FAST: nägu (face), käed (arms), kõne (speech) ja aeg (time). Kui kolm esimest tunnust on inimesel olemas, ei ole enam aega mõelda. On vaja kiiresti tegutseda, ükskõik, kes neid sümptomeid näeb.

Kui patsient jõuab õigel ajal haiglasse, on trombi võimalik lahustada. Kui on aga möödunud juba 4-5 tundi, siis seda enam ei tehta. Trombolüüs pole alati ideaalne variant, aga see on võimalus.

Mis juhtub organismis insuldi ajal?

Tekib veresoonte ummistus, mis võib olla ka lühiajaline. Aju mõnes piirkonnas võib ka ajutiselt olla verevool takistatud mõned minutid või paar tundi ja järgmise päeva hommikuks on see möödas. Seda nimetatakse transitoorseks ajuisheemiaks. Samas põhjuseta ei teki seegi seisund ja ka taolisesse atakki tuleb suhtuda tõsiselt.

Insult tekib kas veresoone lõhkemisest või veresoone ummistusest ehk trombist. Kaasaegses meditsiinis on trombe ja naaste võimalik eemaldada või teha trombolüüsi, mis taastab normaalse vereringe.

Aju vereringe on justkui tihe võrgustik ja üldsümptomaatikas võib väikese insuldi saanud inimesel olla vaid jõuetus ja paha enesetunne, mitte viltune nägu.

See on tingitud sellest, et võrgustik on tihe, võivad teatud piirkonnad võimaldada ikkagi vereringet ja kompenseerida olukorra ning haiguspilti näiliselt kergemaks muuta.

Vahel on patsientidel väikesed veresoonte ummistused ja palju insuldikesi, aga suurt halvatust ei tekigi. Kui mingi väike veresooneke on umbunud, siis annab aju meile sellest teada kas vaimse või kehalise talitluse häirena.

Millised võimalused on aju taastamiseks?

Intensiivne taastusravi algab kohe, haiglasse tulevad tavaliselt need, kellel on vähemalt kaks rasket kahjustust. Taastusravi algab juba akuutravihaiglas 24–48 tunni jooksul.

Haigel peaks olema võimekust osaleda vähemalt kolm tundi päevas aktiivselt taastusravis, sest piisav intensiivsus viib parema tulemuseni.

Maksimaalne tulemus saavutatakse esimese kuue kuu jooksul. Seetõttu peaksid haiged olema stabiilses üldseisundis ning ilma lisanduvate probleemideta, milleks võivad olla rasked ägenenud kroonilised haigused, valud ja tüsistunud põletikud.

Kahjuks esineb neid sageli ja ka nendega tuleb tegelda taastusravi käigus või enne seda. Kui haiglaravi lõpeb, saab jätkata sellega ambulatoorselt ja kodus.

Aju on väga plastiline ja sellel on osaline taastumisvõime. On selgunud, et närvirakud taastuvad, päevas toodetakse umbes 1500 neuronit, aga sellele tuleb kaasa aidata. Niisama ei taastu kõne ega hakka ka halvatud käed ja jalad liikuma. Taastumise alus on füüsiline aktiivsus ja õppimine. Vaja on teha suurel arvul kordusi, olgu siis kõne- või liikumisteraapias. Tegelda tuleb päevast päeva, sest aju on üsna kohanemisvõimeline.

Oluline nii pere kui ka haigla roll

Insult ei ole inimesele mingi kingitus, mille üle rõõmustada. Nii tundubki algne seisund raske ja kurb. Paljusid patsiente saab aga aidata. Ka sotsiaaltöötaja roll on oluline, sest seoses haigestumisega tekivad ootamatud olukorrad ja küsimused, millele patsient ise vastust ei tea. Haigla hooldajadki on lamajate osakonnas asendamatud abilised.

Kindlasti on suur osa taastusravis perel. Tänu neile tunnetab patsient, et ta pole elust välja lükatud ja on vajalik ka sellisena, nagu ta on. Kohanemist raske haigusega vajavad nii haiged kui nende pereliikmed.

Loe insuldist, selle põhjustest ja taastusravist pikemalt Terviseuudistest.

Tagasi üles