Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Margus Punab: hätta ei jää mitte arstid, vaid patsiendid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heilika Leinus
Copy
Margus Punab
Margus Punab Foto: Kristjan Teedema

Meesteearsti eriala rajaja Eestis, Tartu Ülikooli androloogiakeskuse juht Margus Punab leiab, et kui eesti tervishoiusüsteemi peagi muudatusi ei tule, siis jäävad hätta eelkõige patsiendid.

«Tervishoiusüsteem on kriisis,» kirjutab Punab oma Facebooki lehel. Tema hinnangul ei ole tekkinud olukorraga rahul patsiendid, arstid ega poliitikud. «Tänane reaalsus on, et enamik arstkonnast on sisuliselt käega löönud ja tegijamad endale süsteemivälise mugava niši leidnud. Eravastuvõtud, osakoormusega või põhikohaga töö välismaal, teleteenuse osutamine rahvusvahelisele või kohalikule turule, teadustöö. Kõrgeltharitud energiarikkad inimesed hätta ei jää,» arutleb Punab.

Hätta jäävad tema sõnul järjest enam patsiendid, kes hakkavad vajalikku tervishoiuteenust saamata alternatiive otsima. Elav näide selle kohta on Punabi arvates MMS ja tema analoogid ning imeravitsejate viimaste aastate tähelend.

Punab on veendunud, et tekkinud olukorra põhjuseks on poliitiline ignorantsus, kusjuures asjade sisuliseks muutmiseks on õige aeg juba möödas. «Tervishoidu pisikese lisaraha toomine täna enam kättesaadavust sisuliselt (kindlasti mitte proportsionaalselt panusega) ei paranda. Süsteemse muutuse käivitamine, mis annaks meie inimestele tõesti parema ja patsiendikesksema teenuse normaalse kättesaadavuse ja kasvava kvaliteediga vajab iga aastaga järjest suuremaid riiklikke kulusid,» kirjutab ta.

«Kuna ma ei usu, et meil oldaks valmis tänase kuue protsendi asemel süsteemi Euroopa keskmisele tasemele vastav üheksa protsenti SKTst panustama, siis valmistugem omaosaluse hüppeliseks kasvuks,» ennustab meestearst. «Isegi kui oldaks selleks valmis, vajaks positiivsete arengute käivitamine väga suurt, ilmselt aastaid kestvat tööd usalduse taastamise nimel. Mina näen siin ainukese toimiva lahendusena riigi ja arstide vahelist hea tahte memorandumit, kus mõlemad osapooled kinnitavad, millisd muutuseid tagatakse ja kuidas see garanteeritakse.»

Tagasi üles