Tervishoiutöötajad streigist: tervishoiu rahastamist tuleb suurendada

Streigi ajal ei toimu tervishoiuasutustes vastuvõtte. Foto: Õhtuleht/Arno Saar

Tervishoiutöötajate 20. septembri hommikul toimuv hoiatusstreik püüab anda märku, et tervishoiusüsteemi rahastamist on vaja suurendada.

Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa tõdes, et kui rääkida haigekassa eelarve puudujäägi vähendamisest, millest said alguse ka aktiivsemad arutelud tervishoiusüsteemi rahastamise üle, tuleks miinust vähendada jaotamata tulemi arvelt. Rehemaa sõnul on see täiesti seaduslik võimalus. «Haigekassa seadus näeb seda ette ja riigieelarve seadus seda ei keela, kuni 30 protsenti eelmiste aastate kasumist võib kasutada,» selgitas liidu peasekretär. Ta lisas, et nii suures mahus seda tänavu tõenäoliselt siiski vaja ei lähe ning tegemist on siiski ühekordse lahendusega.

«Seda, et tervishoiu rahastamine vajab suurendamist, on eksperdid üle kümne aasta uuringutega kinnitanud,» lausus Rehemaa ja nentis, et tegelikult on otsuste tegemine siiski poliitikute ülesanne. Tema hinnangul on poliitikud teinud praegu aga hoopis vastupidise otsuse, pidades silmas sotsiaalmaksu määra langetamist, mida tehakse ravikindlustusmaksu osa arvelt. «Pool protsendi järgmisel aastal ja veel pool protsenti 2018. aastal tähendab seda, et praeguste hinnangute järgi jääb riigil ligikaudu 90 miljonit eurot tulu aastas seetõttu ravikindlustusmakset saamata,» rääkis ta.

Arstide liidule ei tundu mõistlik praeguses olukorras sellest tulust loobuda. Lisaks ei ole sellega liidu sõnul kasu sellest ka ettevõtjatele, kellele soodsama keskkonna loomiseks maksumäära langetamine ette plaanitakse võtta. See panebki liidu küsima, miks seda tehakse. «Kangesti tuleb pähe see paralleel, et tekitame ise endale probleemi ja siis hakkame seda kangelaslikult lahendama,» ütles Rehemaa ja tõdes, et liit on maksulangetamise idee vastu.

Samas ei pruugi Rehemaa sõnul tervishoiusüsteemi rahaliseks toimimiseks piisata ka sellest ideest loobumisest. Ta tõi näiteks, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski välja pakutud idee, et riik hakkaks maksma pensionite pealt sotsiaalmaksu, ei ole halb mõte, sest eakad vajavad palju arstiabi, kuid ka sellele on tarvis rahalist katet. «See on poliitiliste otsuste küsimus,» lisas ta.

Ka õdede liidu juhatuse liige Gerli Liivet tõdes, et tervishoiusüsteemi ülalpidamiseks vajaliku raha leidmine peaks olema valitsuse, mitte tervishoiutöötajate ülesanne. Liiveti hinnangul tuleks planeerida tervishoiusüsteemile suunatud raha iga-aastasesse eelarvesse rohkem. «Rahastust tuleb suurendada – nii lihtne see ongi,» lausus ta. Õdede liidu juhatuse liikme hinnangul on olnud tervishoiusüsteem Eestis aastaid alarahastatud ning seda on korduvalt välja toonud nii Eesti kui ka teiste riikide eksperdid.

Nii oodatakse alarahastuse probleemile lõpuks lahendust. «Lahendus peab tulema,» lausus Liivet ja lisas, et tervishoiutöötajad on nõus koos asja arutama, kuid ei lepi hiljuti kõlama jäänud seisukohtadega, et raviraha lihtsalt ei ole.

Omaosalust ei tohiks tõsta

Rehemaa tõi ühe tervishoiusüsteemi rahastamise võimalusena välja ka WHO analüüsist pärineva idee suurendada kapitalimakse. Ta tõi näiteks, et dividendid on Eestis maksustatud tulumaksu, mitte sotsiaalmaksuga, kuigi sageli kasutatakse dividende nn palgaasendajana.

Arstide liidu peasekretär leidis, et võimalusi on kindlasti veel ning tervishoiutöötajad ei taha olla need, kes hakkavad poliitikutele ettekirjutusi tegema, kust ja kuidas see raha võtta. «Aga seda, et raha on vaja, seda pole küll vaja enam tõendada, see on uuringute ja analüüsidega piisavalt hästi ära tõendatud,» nentis ta.

Viimasel ajal on välja käidud ka idee tõsta praeguse tervishoiusüsteemi efektiivsust. Rehemaa sõnul on Eesti tervishoiusüsteem Euroopa riikide võrdluses efektiivsuse seisukohalt esimesel või teisel kohal. Väga hea efektiivsuse veelgi efektiivsemaks muutmise puhul ei ole seega väga suurt mõju loota. Samuti tõdes ta, et efektiivsuse tõstmine ei välista lisaraha vajadust, pigem on tarvis mõlemat.

«Me kindlasti ei poolda patsiendi omaosaluse tõstmist, seal ei ole enam ruumi, see on ligi 25 protsenti tervishoiukuludest,» rääkis Rehemaa. WHO on öelnud, et kui see piir läheb praegusest kõrgemaks, jääb osal inimestest arstiabi majanduslikel põhjustel saamata. Ka tasulised teenused ja erameditsiin ei ole arstide liidu peasekretäri hinnangul hea lahendus, sest need lähevad patsiendile kokkuvõttes kallimaks. «Meie rahvas paraku praegu pole nii rikas, et ise oma arstiabi eest maksta,» lausus Rehemaa. Ka ei poolda liit visiiditasu tõstmist.

Ka minister Ossinovski on seisukohal, et ravikindlustuse eelarve seis on pingeline ning vajab lisaraha, kuid ettepanek suurendada inimeste omaosalust pole tõsiseltvõetav. «Meie patsientide omaosalus ligineb juba 25 protsendile. See on kriitiline piir, millest alates hakkab omaosalus oluliselt mõjutama terviseteenuste kättesaadavust ja enim kannatab ühiskonna vaesem osa,» ütles Ossinovski.

Praegu on Eestis solidaarne ravikindlustus, kuhu panustavad kõik inimesed, kes saavad ka haigestumise korral sealt abi. Omavastuse meetmete suurendamine tooks aga kaasa olukorra, kus maksma hakkavad rohkem ainult haiged inimesed ning minister ega arstide liit ei pea seda õigeks.

Rääkides tervishoiutöötajate plaanitavast palgatõusust tõdes Rehemaa, et tervishoiutöötajate palgaküsimused on kahtlemata väga olulised, kuid praegu peetakse tähtsamaks üldist tervishoiusüsteemi rahastamist, millele on koondunud ka streigi fookus.

Ka ministri sõnul vajab lahendust ka tervishoiutöötajate palgaküsimus, mis samuti eeldab lisarahastamist. Ossinovski hinnangul tähendab see tänase eelarve tingimustes veelgi kiiremat raviraha lõppemist. «Lisaks palkadele on meil vananeva ühiskonna survel vaja suurendada ka teenuste mahtu ning laiendada teenuseid, et vähendada niigi suurt ja kasvavat omaosalust,» lausus minister.

Streigi ajal ei toimu plaanilisi vastuvõtte

Hoiatusstreik saab toimuda seaduse järgi tund aega ning seda on plaanitud 20. septembril kella üheksast kümneni hommikul. Sel ajal ei toimu tervishoiuasutustes plaanilisi töid ega ka plaanilisi vastuvõtte. «See streik ei ole suunatud mingil moel patsiendi vastu, vaid selle eesmärk on edastada sõnumit, et tervis on kallis ja rahastamist tuleb suurendada,» lausus Rehemaa.

Liiveti sõnul on valitud selline aeg, et võimalikult palju tervishoiutöötajaid oleks tööl ning saaks streigist osa võtta. «Ühtsus on tervishoiusüsteemis väga oluline,» lausus ta ja lisas, et loodab samas, et streigist võtavad osa ka need tervishoiutöötajad, kes on sel ajal parasjagu kodus.

Ta tõdes, et streigi ajale langevaid arstiaegu püütakse nihutada või kutsutakse patsiendid arsti juurde samal päeval veidi hiljem. «Tervishoiutöötajatena me anname kõik selleks, et inimesed saaksid sellest aegsasti teada ning arstiajad saaks ümber mängida,» lausus ta. Täpsemat infot edastatakse inimestele raviasutuste kaudu.