/nginx/o/2011/02/04/509964t1h7525.jpg)
Teadlased on imetajate soolestikus elavaid baktereid seostanud seedimise ja immuunsüsteemi toimimisega, ainevahetuse tempoga, maksa töö ja astma tekkega. Nüüd võib sellesse nimekirja lisada veel mõju närvisüsteemile.
Soolestikus elavad bakterid mõjutavad ka närvisüsteemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paarkümmend aastat tagasi oleks olnud väga ootamatu väita, et bakterid mõjutavad kogu imetaja organismi, kuid nüüdseks teame, et see on tõesti nii,» ütles värske uuringu teinud teadlasterühma juht Sven Pettersson. «Tegelikult on see loogiline. Bakterid olid olemas ammu enne imetajaid, seega peab kogu imetaja keha olema nendega kohanenud,» vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator professori sõnu.
Rootsi Karolinska instituudis tegutsev professor Petterson kasvatas oma kaastöölistega hiiri nii steriilses kui ka tavapärases keskkonnas. Hiirte käitumist jälgiti kindlate standardite alusel. Ilmnes, et bakterivabad hiired olid uudishimulikumad ning näitasid vähem ärevuse märke. Samuti oli bakterivabade loomade ajus hormoonide tase kõrgem. Eri tüüpi hiirte närvisüsteemis avaldus erinevalt ligi 170 geeni.
Petterssoni sõnul on selliste esialgsete tulemuste põhjal raske teha üldistusi, kas bakterite olemasolu on hiirte jaoks pigem parem või siis pärsib see olulisi arengumustreid, kuid igatahes on huvitav näha otsest mõju loomade käitumisele.
Mehhanism, kuidas täpselt bakterid suudavad närvisüsteemi arengut suunata, pole teada. Karolinska instituudi mikrobioloogid plaanivad järgmiseks teha kindlaks selle, millised bakteriliigid hiirte aju arengule mõjuvad.