Suuvee kasutamine võib olla hädavajalik

Suuvee kasutamine on igati õigustatud. Foto: Panther Media/Scanpix

Vahel tuleb ette olukordi, kus suuvee kasutamine on hädavajalik. Nii on see näiteks suukuivuse, halva hingeõhu ja põletikulise seisundi tõttu igemetes.

Kuigi omadused võivad neil osati kattuda, võib suuvesi põhitoimelt jaotada antiseptiliseks, suukuivuse, halitoosi- ja põletikuvastaseks, kirjutab Terviseuudised.

Antiseptilised suuveed

Antiseptilised suuveed on levinuim suuvete vorm, mida kasutatakse igapäevase hügieeni osana, kuid mitte asendajana, ja mille eesmärk on vähendada kattutekitavate bakterite hulka. Selle tulemusena väheneb kaariese (hambaaukude) ja gingiviidi (igemepõletiku) tekkevõimalus ja paraneb hingeõhk.

Antiseptilised suuveed on hea alternatiiv inimestele, kellel on raskusi hammaste harjamisega, näiteks vanurid ja breketeid kandvad inimesed lastele ning teatud ravimite ja haiguste korral. Näiteks ladestuvad astmaravis kasutatavad inhaleeritavad glükokortikoidid suuõõnde, muutes selle vastuvõtlikumaks bakteriaalsele ja seeninfektsioonile.

Tavaliselt loputatakse suud kaks korda päevas pärast hammastepesu 10-15 ml loputusvedelikuga. Oluline on suuvesi pärast pooleminutilist kuristamist lihtsalt välja sülitada ja mitte veega loputada, et aktiivained saaksid oma tööd jätkata.

Suukuivust vähendavad suuveed

Süljenäärmed toodavad päevas 0,5 kuni 1,5 liitrit sooladest, lipiididest ja proteiinidest koosnevat sülge. Sülg uhab bakterid ära, valmistab toidumasse ette seedekulglasse liikumiseks ja niisutab hambaid-igemeid, et mikroobid neile kinnituda ei saaks. Sülje puhverdav võime kaitseb hambaid happeerosiooni eest ja lisaks lihtsustab sülg maitsetundlikkust ja rääkimist.

Kserostoomia ehk suukuivus võib olla põhjustatud ravimitest (kõrgvererõhuravimid, diureetikumid jt), haigustest (Sjörgeni sündroom, diabeet jt), aga ka alkoholismist, suitsetamisest, suuhingamisest, dehüdratatsioonist ja emotsionaalsetest teguritest (ärevus, närvilisus). Suukuivusele viitavad ärritustunne suus, kuivad huuled, maitsetundlikkuse vähenemine või muutumine, igemehaigused, halb hingeõhk, kaaries ning probleemid rääkimise ja neelamisega.

Suukuivust leevendab suurem vedelikutarbimine, jääkuubiku või suhkruvaba kompveki imemine või närimiskummi närimine, kofeiini, alkoholi ja suitsetamise vältimine. Oluline on vähendada liigsoolaste, -happeliste, -vürtsikate ja karboniseeritud toiduainete osakaalu menüüs.

Halitoosivastased suuveed

Halitoos ehk ebameeldiv hingeõhk on laialt esinev probleem, millest inimene ise ei pruugi teadlik ollagi. Kehv hingeõhk on põhjustatud suu tagaosas asetsevate bakterite elutegevuse käigus tekkivatest väävligaasidest. Harva on halitoosi põhjused mujal organismis (näiteks maos), enamjaolt laheneb probleem suuõõnt ravides.

Halitoosivastast suuvett kasutatakse kaks korda päevas pärast hambapesu. Vältima peaks alkoholi sisaldavaid preparaate. Lisaks suuvee kasutamisele tuleb igapäevase hambapesu ja hambavahede niiditamise käigus ka keelt puhastada. Suuõõne mikrofloora parandamisel on oluline regulaarne toitumine, puhta vee joomine ja probiootiliste imemistablettide kasutamine.

Põletikuvastased suuveed

Põletikuvastased suuveed sisaldavad suuremas annuses antiseptilisi aineid (kloorheksidiin, tsetüülpüridiin) kui muud suuveed. Neid tuleb kasutada kindlate näidustuste korral, nagu hambaoperatsiooni eelne ja järgne hooldus ja gingiviit ehk igemepõletik.

Kloorheksidiin võib hammastele, proteesidele, plommidele või keelele plekke jätta, seega tuleb kasutamisjuhendit hoolikalt järgida. Lastele on need tooted vastunäidustatud, kuna võivad limaskesti ärritada.

Loe lähemalt portaalist Terviseuudised.