Kodusünnituse tõendi väljastamine tekitas probleeme

Ka kodus sünnitamiseks on olemas regulatsioon. Terviseameti hinnangul on see aga praegu lünklik.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Terviseamet leiab, et praegu kehtivad seadused on lünklikud ega reguleeri meditsiinilise sünnitõendi väljastamise korda assisteerimata kodusünnituse puhul.

Terviseameti poole pöördus siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond, sest kodus sündinud lapse registreerimisega oli tekkinud probleeme.

Kodus sündinud lapse ema esitas siseministeeriumile meditsiinilise tõendi, mille oli koostanud tervishoiuteenuse osutaja, kel on terviseameti tegevusluba teha ultraheliuuringuid ja osutada ambulatoorseid günekoloogiateenuseid.

Tegemist oli assisteerimata kodusünnitusega. Nii lapse ema perearst kui ka haigla, mille teeninduspiirkonnas lapse ema elab, keeldusid tõendi väljastamisest erinevatel põhjustel. Meditsiinilise tõendi väljastas sünnitanu raseduse kulgu jälginud arst, kes töötab ülalnimetatud ambulatoorsete günekoloogiateenuste osutaja juures.

Terviseamet jõudis seisukohale, et sünnitõendi väljastamist reguleerivas seaduses on lünki ning puudub regulatsioon, kuidas väljastada meditsiinilist sünnitõendit assisteerimata kodusünnituste puhul. Amet rõhutab, et vastavalt määrusele ei peaks ükski tervishoiuteenuste osutaja võtma riski, kinnitamaks toimingut, mille puhul ei ole nad ise tervishoiuteenust osutanud. Sinna alla kuulub ka võimaliku emaduse kinnitamine.

Kodus sünnitanuid tuleb aga üha juurde, mistõttu on terviseamet arvamusel, et olukorda tuleks selgitada mitmel erineval tasandil. Ameti hinnangul tuleks korrigeerida seadusandlust, kommunikeerida võimalikke lahendusi erinevatele instantsidele ja informeerida tõhusamalt kodusünnitust planeerivaid naisi lapse registreerimise võimalustest.

Terviseamet nõustub sotsiaalministeeriumi siseministeeriumile saadetud arvamusega, et sünnitõendit ei tohiks väljastada päris igasugust meditsiinilist tegevusluba omav asutus. Samas leidis amet, et kodus sündinud laste puhul on loogiline, et sünnitõendi väljastab kas sündinud lapse ema perearst või naise rasedust jälginud günekoloog ja/või ämmaemand, kes on vähemalt teadlikud naise rasedusest.

Eeltoodust lähtudes teeb terviseamet sotsiaalministeeriumile ettepaneku algatada assisteerimata kodus sündinud laste sünni registreerimist puudutava regulatsiooni korrastamine seadusandluse muudatuste või hea tava kujundamise kaudu, millest teavitada kõiki asjasse puudutavaid asutusi: tervishoiuteenuse osutajaid, järelevalvet ja avalikkust.

Sotsiaalministeerium: sünnitus peab olema võimalikult ohutu

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Mare Toompuu rääkis, et alates 2014. aasta augustist on ämmaemandusabina lubatud osutada kodusünnitusabi. Selle eesmärk on tagada professionaalne abi nendele, kes soovivad sünnitada kodus.

«Nii tagatakse abi raseduse ajal, sünnituse käigus ja peale sünnitust ning vähendatakse võimalikke riske,» rääkis Toompuu ja lisas, et samal ajal kehtestati ka kodus sünnitamise tingimused ja kord.

Toompuu sõnul on kodusünnitusabi tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja üks ülesanne vormistada ja väljastada meditsiiniline sünnitõend, mida on tarvis isikukoodi saamiseks.

«Meile on tähtis, et sünnitus oleks nii lapsele kui tema emale võimalikult ohutu ja väheste riskidega,» ütles Toompuu ja tõdes, et seega ei poolda sotsiaalministeerium võimalust, et tervishoiuteenuse osutaja tõendaks ja väljastaks dokumendi selle kohta, mille juures pole ta ise viibinud.

Ta selgitas, et kui tegemist on planeeritud kodusünnitusega, mida assisteerib asjakohase tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja, pole probleemi ka meditsiinilise sünnitõendiga. Kui tegemist on n-ö äkksünnitusega, siis viiakse nii naine kui laps üldiselt kohe haiglasse ja vaadatakse üle ning vormistatakse vajalikud dokumendid.

Kui on aga tegemist assisteerimata kodusünnitusega, kuhu naine ei soovi tegevusloaga tervishoiutöötajat ega ka enda ja lapse hilisemat haiglas läbivaatamist, vaid lihtsalt meditsiinilist sünnitõendit, siis peab naine emadust ja lapse põlvnemist tõestama kohtus.

Sotsiaalministeerium ei plaani seadust muuta, sest praegune on ministeeriumi hinnangul piisav. «Seda kõike ikka selle tarvis, et emad valiksid ohutu sünnitamise,» lausus Toompuu.

Populaarne

Tagasi üles