Lapsed hindavad oma ujumisoskust üle

Ujumine on oskus, mida läheb tarvis terve elu. Foto: Panther Media/Scanpix

Tallinna ülikooli uuringust selgub, et üle poole 11–12. aastastest lastest hindab oma ujumisoskust üle. See annab tõestust, et ujumise algõpetuses peab toimuma kvaliteedi tõus.  

Tänavu  kevadel viisid Tallinna ülikooli tudeng Mikk Tiidemann ja tema juhendaja loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejõud Vladimir Kunitsõn enam kui 2300 viienda klassi lapse seas läbi ujumisoskuse uuringu, teatas ujumisliit. Küsitleti 11–12. aastaseid lapsi üle Eesti ja kaasatud olid kõik maakonnad. Küsimusele «kas sa oskad ujuda» vastas jaatavalt 93,5 protsenti ehk 2179 last, tegelikkuses puudub uuringu järgi ujumisoskus ligikaudu 50 protsendil lastest.

Mikk Tiidemanni sõnul tuli uuringust selgelt välja asjaolu, et lapsed hindavad oma võimeid üle, mis omakorda võib tähendada, et potentsiaalne uppumisoht on suurem. «Vastanud 2331st lapsest arvab, et oskab ujuda tervelt 2179 last, aga samas kasutab 9,1 protsenti lastest ujumiseks hõljumist parandavaid abivahendeid ning 1515 last ei ole enda sõnul võimelised läbima ujudes 200 või enam meetrit,» rääkis Tiidemann. Samuti toob uuringu autor välja, et veepinnal kõhuli ja selili hõljumise oskus on ligikaudu poolel lastel.

Rahvusvahelised uuringud ja välisriikide kogemused näitavad Tiidemanni sõnul, et just 200 meetri läbimine, sukeldumine ja oskus kõhuli ning selili hõljuda ongi need oskused, mis tegelikult näitavad, kas inimene oskab ujuda ning kas ta on võimeline õnnetuse korral end ka ise aitama. Peale selle peab oskama ka sügavasse vette hüpata. Tavaliselt puudub lastel Tiidemanni hinnangul just kombinatsioon nendest oskustest.

Tallinna ülikooli ujumise õppejõud ning uuringu juhendaja Vladimir Kunitsõni sõnul on küsitluse tulemused kahtlemata olulised ning näitavad, et sellel nädalal riigieelarve arutelule jõudev nelja ministeeriumi plaan muuta ujumise algõpetust efektiivsemaks vajab elluviimist. «Rahvusvahelised kogemused ja WHO ülemaailmne raport näitavad, et parem ujumisoskus on kõige lihtsamini kättesaadav uppumissurmasid ennetav meede,» selgitas Kunitsõn, kes tegeleb ka ise igapäevaselt ujumistreeningute läbiviimisega.

Õppejõu hinnangul  tuleb uuringu tulemustesse suhtuda tõsiselt. «Oluline on tähele panna, et kui juba 11–12 aastased lapsed, kes tegelikult on ujumistunde koolis saanud üsna värskelt, ei oska tegelikult ujuda, siis ilmselt on pilt kurvem täiskasvanute seas,» rääkis Kunitsõn. Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et ujumisoskuse saavutamiseks on vaja keskmiselt 40 ujumistundi, Eestis on keskmine koolides antav tundide arv 24, puudu on erialaspetsialistidest.

Karm statistika

Viimase kuue aasta jooksul on Eestis uppunud 369 inimest ehk viis põhikooli klassitäit inimesi. Seda on pea poole rohkem, kui Põhjamaades, kus ujumise algõpetus on riiklikult standardiseeritud ning kasutusel on selline õppemetoodika ja eesmärgid nagu plaanitakse kasutusele võtta ka Eestis. Samuti on karm tänavune uppunute statistika. Päästeameti andmetel on tänavu 1. septembri seisuga juba uppunud 37 inimest, 2015. aastal oli uppumissurmade arv kokku 37.

Eesti ujumisliidu presidendi Karol Kovaneni sõnul on meil olemas teadmised, et olukorda parandada, kuid puudu on rahalistest vahenditest. «Oleme juba mitme aasta jooksul teinud koostööd nii erinevate ministeeriumide kui ka päästeameti ja Eesti vetelpääste seltsiga, et välja töötada kooliujumise kvaliteedi tõstmise süsteem,» rääkis Kovanen. «Kusjuures kvaliteetse süsteemi ülesehitamiseks ehk laste ujuma õpetamiseks on meil täna puudu vaid 1,1 miljonit eurot aastas. Sellel nädalal jõuabki antud teema otsustamiseni ka riigieelarve arutelul, kus otsustatakse, kas ujumise algõpetusega jätkatakse vanaviisi või astutakse otsustav samm inimelude päästmise nimel,» sõnas Kovanen.

Kovaneni sõnul oleks korralik ujumisõpe riigile ka majanduslikult kasulik. Ta lisas, et maanteeamet ja Tallinna tehnikaülikool töötasid 2011. aastal välja inimelu hinna arvutamise valemi, kus leiti, et ühe inimelu hind riigi jaoks on ligikaudu üks miljon eurot. «See näitab, et juba sellel aastal on Eesti riik uppumissurmade tõttu saanud kahju 37 miljonit eurot. Seega panustades 1,1 miljonit, on igal juhul võita palju rohkem kui kaotada,» sõnas Kovanen.

Sel nädalal on riigieelarve arutelul ujumise algõpetuse lisarahastuse temaatika. Plaan on viia ujumise algõpetus uuele tasemele ja tagada senise keskmiselt 24 tunni asemel 40 kvaliteetset ujumistundi. Plaani taga seisavad kultuuri-, sise-, sotsiaal- ja rahandusministeerium, päästeamet ja Eesti ujumisliit. Puuduolev ja riigieelarvest taotletav rahasumma on ligikaudu 1,1 miljonit eurot aastas.