Puust ja punaseks - kuhu haigekassa tegelikult miljonid kulutas

Foto: SCANPIX

Riigieelarve lubas haigekassal kulutada sel aastal üheksa miljonit enam, kui laekub tulusid. Tegelikult kulus esimesel pool aastal ligi 33 miljonit rohkem. Kolmapäeval teeb haigekassa nõukogu avalikuks, kuidas päästa lõhki kulutatud eelarvet.

Postimehe terviseportaal tegi ülevaate, kuhu haigekassa need miljonid tegelikult kulutas.

• Esimesel pool aastal käis eriarsti juures 600 000 inimest ehk iga teine. Kokku tehti 2,1 miljonit visiiti eriarsti juurde.
• Keskmiselt käib iga inimene aastas kuus korda arsti juures, neli korda perearsti ja kaks korda eriarsti vastuvõtul.
• Arstid tegid esimesel pool aastal 81 000 operatsiooni.
• Apteekidest osteti ravimeid 4,1 miljoni retsepti eest ja haigekassa tasus iga retsepti kohta ravimite eest 16 eurot.
• Katmata ravivajadus on 72 miljonit ehk selle summa lisandudes pääseksid kõik hädalised õigel ajal arsti juurde.

Rahaasjad

Haigekassa eelarve dünaamika kvartalite lõikes aastatel 2014-2016

• Haigekassa eelarve on 1,004 miljardit.
• Haigekassal on 194 miljonit reserve, mida on 40 protsenti enam kui seadusega ette nähtud miinimum.
• Esimesel poolaastal kasvasid haigekassa tulud kolm protsenti ja kulud kasvasid viis protsenti.

• Seitsme kuuga laekus sotsiaalmaksu plaanitust rohkem 13,4 miljonit, haigekassa kulutas plaanitust rohkem 26 miljonit – vahe on 13 miljonit. See vahe võib tõusta 20 miljonini.

Haiglate ületöö

Ületöö 2014-2016 I  poolaastal (tuhat eurot)

• Kõige suurem ülekulu  ehk 8,25 miljonit tekkis, kuna haiglad tegid poole rohkem tööd, kui oli lepingus kokku lepitud. Ületöö eest tuli tasuda 81 480 ravijuhu puhul.
• Suurimad ületöö tegijad on Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu ülikooli kliinikum, keskhaiglatest Ida-Tallinna keskhaigla.
• Erialati tehti kõige enam ületööd neuroloogias, sisehaiguste, kardioloogia, üldkirurgia ja onkoloogia eriala.
• Eriarstiabiks kulutatav summa selgub eelarve koostamisel alles siis, kui teada töövõimetushüvitistele ja ravimitele kuluv summa.

Töövõimetus hüvitiste suur kasv

• 
• Ajutiste töövõimetushüvitiste suurus kuude lõikes 2015 ja 2016.
• Teine suurem ülekulu põhjus olid ajutised töövõimetushüvitised, mida tuli oodatust rohkem välja maksta. Ülekulu põhjuseks on oodatust suurem keskmine palk, mistõttu kulus sünnitus- ja töövõimetushüvitiste maksmisele planeeritust rohkem raha.
• Hüvitistele planeeritud summad ajas lõhki ka veebruari alguses olnud viirushaiguste puhang, mille ajal olid inimesed tavapärasest kauem haiguslehel. Teine suurem haiguspuhang oli mais.
• Kokku hüvitati 3,2 miljonit töövõimetuspäeva.

Ravimite ülekulu

Ravimitele kulunud summad aastate lõikes. EA tähendab eelarvet.

• Kui seni  tänu geneerilistele ravimite turule tulekule  ravimite kulu kasvas aeglasemalt kui arvati, siis selle aasta alguses põhjustas ligi viie miljoni suuruse ülekulu uus kallis C-hepatiidi ravim, mille vajajaid oli kaks korda nii palju kui eeldati.
• Võimalik ülekulu tuli ilmsiks aasta alguses ja kevadel sõlmiti esimene hinnakokkulepe ravimi müüjaga.
• Teine hinnakokkulepe sõlmiti 1. juulil. Kui selle kokkuleppe maht ületatakse, siis kannab enamiku ülekulust ravimifirma, mitte haigekassa.

Allikas: haigekassa I poolaasta majandustulemused