Maris Jesse: omaosaluse kasv tooks probleeme ühiskonna haavatavamale osale

Inimeste omaosalus tervishoiukuludest Euroopa riikides. Riigid vasakult paremale: Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Luksemburg, Horvaatia, Sloveenia, Saksamaa, Taani, Norra, Rootsi, Tšehhi Vabariik, Austria, Island, Iirimaa, Belgia, Soome, Eesti, Itaalia, Slovakkia, Poola, Hispaania, Ungari, Šveits,Portugal, Iisrael, Malta, Leedu, Kreeka, Läti, Vene Föderatsioon, Küpros, Türgi, Rumeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Valgevene, Serbia, Makedoonia, Moldova, Kõrgõzstan, Montenegro, Usbekistan, Bulgaaria, Kasahstan, Ukraina, Albaania, Armeenia, Gruusia, Tadžikistan, Aserbaidžaan. Foto: Maris Jesse

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse on veendunud, et kui inimesed peaksid arsti juures käimise eest rohkem maksma, siis ei muudaks see mitte tervishoidu jätkusuutlikumaks, vaid tähendaks probleeme ühiskonna haavatavamale osale.

«Eesti eesmärk on hoida omaosalus alla 25 protsendi ja see on paika pandud rahvastiku tervise arengukavas, mille seadmisel oleme lähtunud WHO analüüsidest ja koostöö tulemustest,» kommenteeris Jesse. «Eestis on omaosalus tervishoiu kogukuludest püsinud suhteliselt stabiilne, kuid muret teeb väike tõusutrend, mis tähendab, et see on lähenemas 25 protsendile. 2009. aastal oli omaosalus 20,4 protsenti ja 2014. aastal 22,7 protsenti. 2015. aasta andmed selguvad oktoobris. Haigekassa puudujäägi debati käigus on tehtud ettepanekuid inimeste enda makstavate tasude tõstmiseks, see ei tooks kaasa tervishoiu jätkusuutlikuks vaid tähendaks probleeme ühiskonna haavatavamale osale.»  

Jesse seisukohta toetab ka maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) Genfis asuva peakorteri tervishoiu rahastamisega tegeleva meeskonna juht Joe Kutzin, kes võttis sel teemal sõna Maris Jesse Facebooki lehel. 12.–13. septembril osales Jesse WHO Kopenhaagenis toimunud Euroopa regiooni liikmesriikide aastakoosolekul ehk regionaalkomiteel ja postitas graafiku inimeste omaosaluse kohta meditsiinikuludest Eestis ja mujal maailmas.

Kutzin kommenteeris graafikut ja väitis teadusuuringutele põhinedes, et tõendid kõikjalt maailmast näitavad, et kõrge omaosalusega kaasnevad olulised majanduslikud ohud riigi haavatavamale elanikkonnale. Kui patsientide omaosalus teenuse pakkumise kohas on alla 15 protsendi, siis esineb Kutzini sõnul väga vähe tervisekuludega seotud raskeid majanduslikke tagajärgi ja vaesumist, mis võivad tabada haigestunud inimest ja tema lähedasi. Graafikul on see tähistatud rohelise värviga.

Kui inimeste omaosalust muutub suuremaks, siis kasvavad Kutzini sõnul riskid. «Kui omaosalus on 15–30 protsenti, siis kasvab risk, et rohkem perekondi kannatab kasvanud tervishoiukohustuste tagajärgede all ja poliitikakujundajad peavad sellele probleemile rohkem tähelepanu pöörama (kollane värv). «Punane ohutsoon on selge – kui süsteem sõltub nii palju omaosalusest, siis seisavad tõenäoliselt juba paljud pered silmitsi väga kõrge majandusliku kaitse puudumise riskiga,» selgitas Kutzin.