Haigekassa pea 33 miljoni euro suuruse eelarveaugu lappimiseks tuleb lõviosa haiglatelt, kellele hakatakse töö eest vähem maksma. Ülempiir seatakse ka töövõimetushüvitistele.
Haigekassa säästuplaan lööb valusalt haiglate ja sünnitajate rahakoti pihta (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haiglatega sõlmitakse uus ajutine kokkulepe selleks, et ajutiselt vähendada haigekassa kulusid tervishoiuteenuste eest,» rääkis töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski pärast haigekassa nõukogu koosolekut. Seda võimalust kasutati masu ajal. Ossinovski sõnul räägitakse nädala jooksul haiglatega läbi, millised on hinnakoefitsendi muutmise mõjud tervishoiu kättesaadavusele selle aasta viimases kvartalis. «Üldine nõukogu hoiak oli, et tervishoiuteenuste kättesaadavus väheneda ei tohi, patsientide õigusi selles osas riivata ei tohi, aga heas koostöös haiglatega on võimalik kokkulepe poole liikuda,» usub Ossinovski.
200 000 euro suuruse kokkuhoiu kvartalis peaks andma osa ravimite väljaarvamine soodusravimite seast. Need on ravimid, millele on olemas odavam alternatiiv.
Minister tunnistas, et praegune haigekassa kriis on andnud sotsiaalministeeriumile võimaluse teha kiirendatud korras mõned muudatused, mis nagunii kavas olid. Nii näiteks on kavas kehtestada haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitistele lagi, mis oleks seotud keskmise palgaga. «Kuna hüvitiste puhul on esmane eesmärk säästa inimest haiguse ajal vaesusesse langemisest, siis oma olemuselt on see õigustatud,» ütles töö- ja terviseminister.
Tänases nõukogus jäi lahtiseks, kas selleks on kaks või kolm Eesti keskmist palka. Ossinovski ise toetab kolmekordse keskmise palga piiri, sest samasugune lagi on ka vanemahüvitisel. Ajutiste töövõimetuste väljamaksete piiramisega õnnestuks kokku hoida 1,4 miljonit. «Aga tulevikus see piiraks ajutiste töövõimetushüviste summade suurenemist, mis palgakasvu tõttu on üks suuremaid kuluridasid,» selgitas Ossinovski.
Kuna selleks on vaja muuta kehtivat seadust, siis arvas Ossinovski, et uus kord hakkab kehtima järgmisest aastast.
Järgmisel aastal peaks aitama haigekassa kulusid vähendada ka uus ravimite omaosaluse kord, mida juba välja töötatakse. Ossinovski sõnul on ravimite omaosalus Eestis ebavõrdselt jaotunud. Minister ütles, et uus süsteem püüab retseptiravimite kulu ja vajadust isikustada ehk iga inimese retseptide omahind liidetakse kokku ja seatakse sellele lagi.
«Et kui inimesel on suured ravimikulud, siis teatud piirist hakkaks see langema,» selgitas minister. Ta tunnistas, et selleks on vaja uut IT-lahendust, mida praegu veel ei ole.
Vastavalt suvisele majandusprognoosile laekub haigekassa eelarvesse tänavu plaanitust viis miljonit sotsiaalmaksu enam, järgmisel aastal neli miljonit. Ossinovski usub, et täiendavate kärbetega on võimalik eelarveauk katta ja aasta lõpuks peaks haigekassa miinuseks jääma üheksa miljonit, nagu oli riigieelarves kirjas. «Ühekordsete kulude tõttu ei tohiks piirata inimeste pääsu arsti juurde, siis on ka säästuplaanidel piirid ees,» toonitas minister. Nii jäid nõukogu koosolekul kõrvale kõik need ettepanekud, mis oleks ravijärjekordi pikendanud.