Värske statistika: vaata kui palju pöörduti mullu vaimse hädaga arsti poole

Psüühika- ja käitumishäiretega seoses tehti möödunud aastal Eestis kokku umbes 245 000 ambulatoorset vastuvõttu. Foto: Panther Media/Scanpix

Tervise arengu instituudi andmetel kasvas möödunud aastal võrreldes 2014. aastaga kahe protsendi võrra psüühika- ja käitumishäiretest põhjustatud ravijuhtude arv.

2015. aastal oli esmakordselt või korduvalt psüühika- ja käitumishäirete tõttu ambulatoorsel ravil viibinud patsientide arv võrreldes aasta varasemaga vähenenud 2,2 protsenti, kuid uute haigusjuhtude arv võrreldes 2014. aastaga kahe protsendi võrra kasvanud, kirjutab tervise arengu instituut oma kodulehel.

Psühhiaatriateenuse osutajate poolt esitatud andmete põhjal pöördus 2015. aastal psühhiaatri ambulatoorsele vastuvõtule kokku veidi üle 101 000 inimese. Esmakordne või korduv psüühikahäire diagnoositi neist ligi 88 200 pöördujal. Ülejäänud osutusid terveteks või diagnoositi neil mõni närvisüsteemihaigus.

Esialgsete kokkuvõtete põhjal tegid psühhiaatrid 2015. aastal Eestis kokku umbes 245 000 ambulatoorset vastuvõttu. Seega on ka vastuvõttude arv aasta varasemaga võrreldes pisut langenud – 1,2 protsenti. Keskmine psühhiaatri poole pöördumiste arv ühe ravijuhtumi kohta oli mullu 2,8 ning viimase viie aasta lõikes on see näitaja püsinud sarnasel tasemel.

Uusi psüühika- ja käitumishäireid registreeriti psühhiaatrite ambulatoorsete vastuvõttude käigus 25 059 inimesel. Nii meeste kui naiste seas diagnoositi uute haigusjuhtumitena enim stressiga seotud psüühikahäireid, vastavalt ligi kuus juhtu 1000 mehe ja kaheksa juhtu 1000 naise kohta. Meestel moodustasid need ligi kolmandiku kõigist uutest juhtudes, naistel 42 protsenit.

Psühhoaktiivsete ainete (alkohol, narkootikumid) tarvitamisest tingitud häired olid sageduselt teine uute diagnooside rühm meeste seas, hõlmates veerandi kõigist uutest juhtudest. Umbes viiendik uusi diagnoose meestel oli seotud meeleoluhäiretega (sealhulgas depressioon). Naistel olid meeleoluhäired sageduselt teine uute diagnooside rühm, ligi kuus juhtu 1000 naise kohta. Enam diagnoositi ka orgaanilisi psüühikahäireid (sealhulgas dementsus). Kolm enim diagnoositud psüühikahäirete gruppi hõlmasid kolmveerandi kõigist uutest juhtudest meeste puhul ja naistel pisut üle 80 protsendi.

Psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud psüühikahäiretest registreeriti mullu 71 protsenti alkoholi ja 16 protsenti opioidide kasutamise tõttu. Ligi pooltel juhtudest oli tegu psühhoaktiivse aine sõltuvusega, veerandil juhtudest võõrutusseisundiga.

Koos 2015. aasta statistika väljapanemisega korrigeeriti ka 2011–2014. aastal ambulatoorsel psühhiaatrilisel konsultatsioonil käinud isikute ja psühhiaatria päevaravi andmeid. Parandused olid seotud mitme asutuse poolt esitatud andmete sisulise täpsustumisega, olulisemal määral muutusid päevaravi andmed. 2015. aastal viibiti psühhiaatrilisel päevaravil kokku 1985 korral. Kui 2014. aastani psühhiaatriliste päevaravijuhtude arv pidevalt kasvas (aastaga keskmiselt 16 protsenti), siis möödunud aastal jäi see pea samale tasemele 2014. aastaga.