Ühest äärmusest teise: rasvunud naisest sai anorektik

Foto: SCANPIX

Hirm kaalus juurde võtmise ees sundis naist kaalulangetuse teed aina jätkama, kuniks ta lõpetas täieliku söömishäirega.

32-aastase Šotimaalt pärit Lisa Milburni tippkaaluks oli ligi 190 kilogrammi, vahendab Daily Mail. Kui talle lõpuks kohale jõudis, et tohutu kaalunumber ohustab tema tervist ja häirib igapäevaelu, alustas naine teekonda kauni keha suunas. Kiirelt kaalu kaotanud naise missiooniks sai aga kolme aasta jooksul saavutada ülim kõhnus.

Milburn kaalus end lausa kaheksa korda päevas ning suure eesmärgi täitmiseks näljutas end, süües vahel vaid 300 kilokalorit päevas. See on vähem, kui normaalkaalus inimene tavaliselt lõunaks sööb. Naise kaal näitas vaevu viiskümmend kilo ning tal diagnoositi atüüpiline anoreksia.

Õnneks jõudis kaalulangetusega liiale läinud naisele mõistus kohale ning ta taastus sellest täielikult. Praegu kaalub naine 70 kilogrammi ringis, mis on tema pikkuse juures igati normaalne number.

Lisa Milburn liikus oma kaalunumbriga äärmusest äärmusesse. / Daily Mail Foto: daily mail

Naine põhjendas äärmuslikku kaalukaotust sellega, et see muutus talle kinnisideeks ning talle meeldis näha kaalule astudes aina väiksemat numbrit. «See oli seni hirmsaim aeg mu elus – liikusin ühest äärmusest teise ning läksin sellega liiga kaugele. Nüüd soovin inimestele näidata, et kaalulangetus võib olla imeline, kuid see võib siiski muutuda ohtlikuks,» rääkis ta.

Probleeme kaaluga oli Milburnil juba lapsena. Ta oli ülekaaluline teismeline ning tema kaal jõudis 185 kiloni juba 20-aastaselt.

«Kolm toidukorda päevas lihtsalt polnud minu jaoks piisav. Võisin süüa nii burgeri kui ka suupisteid ning sellele otsa veel magustoitu. Olin hiigelsuur, kuid üllataval kombel see ei häirinud mind,» meenutas ta.

Naise pani tegutsema dokumentaalfilm ameeriklasest, kes kaalus ligi pool tonni. «Olin šokeeritud nähes teda oma suure kehamassi ja ohtrate terviseprobleemidega voodisse aheldatuna. Teadsin, et kui ma sellise eluviisiga jätkan, lõpetan samamoodi,» põhjendas ta.

Seejärel ühines ta kaalujälgijate rühmaga, hakkas tervislikult toituma ning käis neli korda nädalas ujumas. Kolme aastaga suutis ta kaotada ligi 120 kilo, kaaludes lõpuks vaevu 70 kilo. Selles kaalus tundis naine end fantastilisena ning lasi isegi teha operatsioonid rippuva naha vähendamiseks ja rindade tõstmiseks.

Seejärel hakkas naine tööle lapsehoidjana ning tööga hõivatuna ei jõudnud ta enam sageli trenni, hakates seda kompenseerima toidukordade vahelejätmisega.

Kui naise kaal oli langenud vaid 50 kilogrammini, läks ta ema survel lõpuks arsti juurde. Seal diagnoositi tal atüüpiline anoreksia, mis tähendab, et tal oli kalduvus anoreksiale, kuigi tema kaal püsis tegelikult normi piires.

Diagnoos Milburni ei häirinud ning ta jätkas kalorite lugemisega. Seega jättis ta hommikusööke vahele, krõmpsutas lõunasöögiks vaid sellerit ning sõi õhtusöögiks 300 grammi juurvilju. Kokku andis see vaevu 300 kalorit ning sellegi püüdis naine jalutades ära kulutada. Selleks ajaks lakkasid tal menstruatsioonid ning luud jäid väga nõrgaks.

Teekonnale tõi lõpu see, kui naine avastas, et oli kilo juurde võtnud ning helistas meeleheites emale. «Nutsin ja kaebasin, et olen endas nii pettunud. Kui olin lõpetanud, ütles ema, et ma kõlan naeruväärselt ning kui nii jätkan, siis lihtsalt nälgin surnuks,» kirjeldas Milburn.

Pere abiga hakkas ta päevast kaloraaži suurendama. Et mitte jälle numbrite lõksu langeda, viskas ta kaalu hoopiski minema ning hakkas jälle kolm korda päevas sööma. Kaheksa kuu möödudes saavutas naine normaalkaalu. «Olen nii palju läbi elanud ning kannatanud nii paksu kui peenikesena. Olen sellega oma tervist ja keha kohutavalt alt vedanud ning olen nüüd kindel, et ei tee midagi sellist enam kunagi,» lausus naine lõpetuseks.