Kurb statistika: missuguseid vähiliike põevad Eesti lapsed

Õnneks esineb Eesti lastel pahaloomulisi kasvajaid väga harva. Foto: Panther Media/Scanpix

Ehki Eesti lastel esineb vähki õnneks üliharva, diagnoositakse lastel aastas ligikaudu 35 esmast pahaloomulise kasvaja juhtu.

Pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus kuni 19aasta vanustel lastel on kuni 20 juhtu 100 000 lapse kohta aastas, kirjutab Tallinna lastehaigla arst Kristel Lepik portaalis Terviseuudised. USA vähiga tegeleva terviseinstituudi National Cancer Institute'i andmetel esineb täiskasvanutel keskmiselt iga lapseea kasvaja kohta umbes 150 kasvaja juhtu.

Eesti ravitakse lapsi kahes keskuses: Tallinna lastehaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis. Ligi 15 protsenti lapseea kasvajatest on seotud geneetilise ja/või kaasasündinud seisundiga, kuid enamikul juhtudest on kasvaja tekkepõhjus teadmata.

Kõige sagedasemaks lapseea pahaloomuliseks kasvajaks on leukeemia, moodustades umbes 31 protsenti kõigist pahaloomulistest kasvajatest lastel. Järgnevad kesknärvisüsteemi kasvajad (ligikaudu 22 protsenti), lümfoomid (ligikaudu 11 protsenti), neuroblastoom (ligikaudu kaheksa protsenti), neerutuumorid (ligikaudu kuus protsenti) ja luukasvajad (ligikaudu viis protsenti), teisi esineb veelgi harvemini.

Leukeemia

Leukeemiatest esineb lastel valdavalt (75 protsendil) äge lümfoblastne leukeemia. Tallinna lastehaiglas on viimasel kahel aastal (2014–2015) diagnoositud kaheksa leukeemia esmasjuhtu, Tartu ülikooli kliinikumis (TÜK) diagnoositi neid juhte kaks.

Leukeemia põhisümptomid tulenevad luuüdi haaratusest – väsimus, kahvatus, palavik, hemorraagiline lööve. Enamasti on eelnevalt ravitud nakkust, mille järgselt jääb püsima suur nõrkus, palavik, arsti juures avastatakse maksa ja põrna suurenemine, ilmnevad muutused vereanalüüsis. Sagedased on lastel ka jalavalud (k.a liigesvalu), lonkamine ja kõndimisest keeldumine.

Lümfoom

Lümfoomi on diagnoositud Tallinna lastehaiglas 2014–2015. aastal kokku kümnel lapsel. Lümfoomide sümptomaatika tuleneb nende asukohast. Non-Hodgkini lümfoomidest 80 protsenti asub kõhukoopas, kus põhjustavad kõhuvalu, iiveldust, oksendamist, mis esmasel pöördumisel võib panna kahtlustama hoopis nt gastroenteriiti. Hodgkini lümfoomi puhul esineb 90 protsendil juhtudest lümfadenopaatia – sagedamini kaela, rindkeresiseste ja rangluuüleste lümfisõlmede suurenemine. Kaasuda võib palavik, higistamine, kaalulangus.

Ajukasvajad

Viiendiku lapseea pahaloomulistest kasvajatest moodustavad ajukasvajad, mis võivad esineda nii peaajus kui ka seljaajus. Kesknärvisüsteemi tuumori kahtlus võiks tekkida, kui lapsel püsib oksendamine, esineb hommikune peavalu, neuroloogilised häired (kahelinägemine, nägemise kadu, strabism, papillödeem, kõnnaku häire, isiksuse muutus, krambid), hormonaalsed häired (kasvupeetus, magediabeet).

Imikutel võib esineda rahutust, isu kaotust, arengu pidurdumist või taandarengut, koolilastel õppeedukuse halvenemist. Kuna peavalu on väga paljude haiguste jaseisundite korral esinev sümptom, on esmaselt ajukasvajat kahtlustada ilmne liialdus. siiski on alati oluline täpse anamneesi võtmine ning kaasuvate sümptomite otsimine. 2014–2015. aastal diagnoositi Tallinna lastehaiglas 14 lapsel ajukasvaja, Tartu ülikooli kkiinikumis seitsmel lapsel.

Neerukasvajad

Neerukasvajatest üle 95 protsendi moodustab nefroblastoom ehk Wilmsi tuumor, mille puhul on sagedaseks pöördumise põhjuseks asümptoomne mass kõhukoopas, mis avastatakse juhuslikult lapse riietamisel, vannitamisel, kõhu silitamisel. Harvem esineb kõhuvalu, vere esinemist uriinis, vererõhu kõrgenemist. Nefroblastoomi diagnoosi on Tallinna lastehaiglas viimase kahe aasta jooksul saanud seitse last, Tartus diagnoositi neerukasvajat ühel korral. Ebaselget palpeeritavat massi kõhukoopas tuleb alati uurida.

Neuroblastoom

Kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja alla üheaastastel lastel on neuroblastoom. Sümptomid olenevad primaartuumori asukohast, suurusest, metastaaside olemasolust. Kõhukoopa kasvajatele on näiteks iseloomulik kõhuvalu, oksendamine, isutus, sümptomite mittespetsiifilisuse tõttu on üsna iseloomulik korduvpöördumine meditsiiniasutusse. Tallinna lastehaiglas diagnoositi 2014.–2015. aastal neli esmast neuroblastoomi juhtu.

Pehmete kudede sarkoom, luukasvajad ja idurakulised kasvajad

Pehmete kudede sarkoomidele on iseloomulik valutu tihke mass ilma eelneva trauma anamneesita. Eelmisel kahe aastal diagnoositi Tallinna lastehaiglas kolm esmast juhtu, Tartus kaks juhtu.

Jalavalud suurenevad aja jooksul ja segavad oluliselt lapse normaalset aktiivsust. Tihti on tunda ka mass, enamasti põlve piirkonnas, järgnevad proksimaalse reieluu ja õlavarreluu piirkond. Võivad esineda ka näiteks. Palavik ja kaalulangus. Sageli algavad sümptomid kolm kuni kuus kuud enne diagnoosi. Enamasti seostatakse algselt kaebusi erinevate traumadega (kukkumised, pallivisked), mida laste puhul esineb üsna sageli. Väiksemagi kahtluse korral kasvajalisele haigusele vajab laps täiendavalt uurinuid diagnoosi täpsustamiseks. 

Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised.