/nginx/o/2016/09/15/5838161t1hdad0.jpg)
Populaarne Uus-Meremaa blogija tunnistas avameelselt, et ootamatu rasedus rikkus küll mõneks ajaks tema tuju ja tulevikuplaanid, kuid aja möödudes õppis ta mõistma, mida emadus tegelikult tähendada võib.
Raseda aus ülestunnistus: ootasin aega, mil hakkan sellest rõõmu tundma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus-Meremaalt pärit 28-aastasele blogijale Libby Matthewsile tuli beebiootus üllatusena, kuna tegu polnud planeeritud rasedusega, vahendab Daily Mail. «Mul polnud sellest aimugi, sest mina ja mu püsipartner polnud aktiivselt üritanud last saada. Olin šokeeritud ja minestuse äärel, kui rasedusest teada sain,» ütles ta.
Kuna rasedus tuli blogijale ootamatult ning võiks isegi öelda, et vastumeelselt, oli noorel naisel raske uute emotsioonide ja tulevikuga toime tulla. Ta kirjutas oma mõtetest avameelse blogipostituse, milles tõdes, et esimestel kuudel ei suutnud ta varsti sündivast beebist eriti rõõmugi tunda.
«Ma ei kavatse teeselda, et rasedaks jäämine oli mu unistus, sest tegelikult oli see just vastupidine. Me ei ela hetkel partneriga isegi mitte samal kontingendil, mis teeb olukorra eriti raskeks ja masendavaks,» rääkis blogija.
Esimesel trimestril koges naine peapööritusi, iiveldust, kurnatust ning eriti veel kurbust, sest tema kaaslane elab ja töötab suurema osa ajast Lõuna-Aafrikas, mistõttu on naine üksi.
«Kõik mida inimeste suust kuuled, on see, et rasedus on imeline ning rasedaid iseloomustab beebiootusele omane sära. Kus minu oma siis on? Ma küsisin endalt, et millal küll hakkan samuti iga minutit rasedusest armastama ning lapse saabumisest rõõmu tundma?» selgitas ta oma vastakaid tundeid.
Olukorda muutis aga loote esimeste südamelöökide kuulmine. Kui esimene trimester ning ühtlasi pidev iiveldustunne möödus ja naine otsustas kaaslase juurde kolimida, tunnistas ta, et näeb nüüd tulevikku helgemalt.
«Täna tunnen end juba emalikuna. Söön mitme eest võrreldes sellega, et vaid mõned kuud tagasi toitusin praktiliselt vaid röstsaiast ja kreekeritest. Usun, et kui hakkame juba beebi tuba sisustama, muutub kõik veelgi enam reaalsemaks,» rääkis tulevane ema.
Ta tunnistas, et mida enam ta raseduse kohta õpib ja kogeb, seda enam tajub, et tegu on tõepoolest imelise tundega. «Pärast esimest ultraheli ning lapse südamelöökide kuulmist olen väga elevil,» kinnitas ta, lisades, et rasestumiseks pole nagunii õiget aega ja kohta, vaid ükskord peab see lihtsalt tulema.