Sclerosis multiplex (SM) on erakordne näide selle kohta, kuidas lootusetust, ravimatust haigusest saab haigus, mida ravitakse rohkem kui kümne erineva ravimiga.
Kuidas ravimatu haiguse vastu ravi leiti?
16. september 2016, 10:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sclerosis multiplex on autoimmuunne haigus, mille sümptomeid põhjustavad pea- ja seljaajus tekkivad kahjustused ehk demüelinisatsioonikolded, kirjutab Terviseuudised. Haiguse alguses on SMile iseloomulik ägenemiste ja kroonilise haiguse perioodidega kulg. Üle 150 aasta polnud sellel haigusel ravi, kuid viimased 23 aastat on SM üks väheseid neuroloogilisi haigusi, millel on leitud haiguskulgu muutev ravi.
Esimene kliiniline ravimuuring, mis tõestas, et interferoonravi foonil ägenemiste väheneb, avaldati 1993. aastal. Seda aastat võib lugeda SM ravis murranguliste muutuste algusaastaks. Analüüsides SMi ravimite avastuslugu, selgub, et määravaks sai kaks sobivalt kokkulangenud asjaolu: tehnoloogia areng ja SMi eripära.
Kaasaegne magnetresonantstomograafiline (MRT) uuring võimaldas avastada ligi kümme korda rohkem demüelinisatsioonikoldeid. Nii sai ravi tõhusust senisest tunduvalt paremini hinnata. Kui uue ravimi efektiivsuse hindamiseks saaksime kasutada vaid kliinilisi indikaatoreid, näiteks puude ilmnemine, võtaks iga uue potentsiaalse ravimi efektiivsuse hindamine (kümneid) aastaid ja oleks väga kallis. MRT abil on aga ravimi efektiivsust võimalik hinnata tunduvalt kiiremini ja nii leitigi sobivaid ravimeid. Tänapäeval on olemas kaksteist haiguskulgu muutvat ravimit.
Lisaks on SMi võimalik diagnoosida senisest oluliselt varem, mistõttu saab ka raviga alustada varem. Tänaseni on muutumatuks jäänud juba enam kui 20 aastat tagasi avastatud üldised ravipõhimõtted – varajane ravi on efektiivsem kui hiline ravi, mis on profülaktiline (mitte taastav). See tähendab, et ravi alustamine neuroloogiliselt tervetel inimestel on efektiivsem kui liikumispuudega inimestel.
Muutunud on aga suhtumine SMi diagnoosiga inimeste elukvaliteedile. Kui vanasti oli olemas vaid ravimeid, millel olid paratamatult igapäevased kõrvaltoimed, siis tänapäeval on eesmärk leida igale SMi diagnoosiga inimesele ravim, mida ta talub.
Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised.