Kuigi viimastel aastatel on nii Eesti kui ka maailmas kulutatud suur hulk raha n-ö netiarsti teenuse arendamiseks, siis tegelikult inimesed neti teel end ravida ei taha. Perearsti seltsi juht Diana Ingerainen käis aga välja idee, mis patsiente rõõmustab, kuid meedikuid võib esialgu jahmatada.
«Eesti ei tohiks eirata maailma kogemust, mis näitab, et kui inimesel on mure, siis ta tahab helistada,» rääkis perearstide seltsi juht Diana Ingerainen erialaseltsi konverentsil. Ta tõi näiteks Suurbritannia, kus kulutati suur summa e-perearstikeskuse loomiseks. «See on suurepärane tööriist, aga kogu see raha ei ole absoluutselt mõjutanud perearstide töökoormust, sest mures inimesed tahavad helistada. See lihtsalt on nii,» rääkis perearst.
Nii käiski Ingerainen välja idee, et senise perearsti infotelefoni asemel võiks Eestis võiks tekkida 40 000 - 50 0000 inimest hõlmav valvepiirkond. «Meil peaks telefonivalve, kus helistaja tuvastatakse ja temaga suheldakse hästi isiklikult, kasvõi pöörduda küsimusega: «Tere, Eevi, mis sul mureks on?»» rääkis Ingerainen.
Kogenud tohtri sõnul oli perearsti nõuandetelefon omal ajal väga tore idee, aga nüüd peaks tekkima isikustatud küsimise võimalus. «See aga tähendab, et vastajal on nähtavad helistaja olulisemad diagnoosid ja ravimid, et ta saaks inimest nõustada lähtuvalt tema tervisest,» selgitas Ingerainen.
Arsti hinnangul on Eestis uuele tasemele edasi liikumiseks kõik vajalik olemas, on vaid vaja kokku leppida. Perearstide juht möönis, et esialgu on arstidel raske selle mõttega harjuda. «Aga patsiendid nagunii võtvad meiega kontakti,» veenis ta oma kolleege.
Ingeraineni sõnul näitavad uuringud, et kõige enam vajatakse sellist teenust kuni kella 20ni, siis hakkab koormus langema kuni kella 22. Kella kuue ajal hommikul hakatakse taas arstile helistama.
Kogenud perearst ei usu, et uus nõustamisteenus vähendaks perearstide või erakorralise meditsiini osakondade koormust. «See on nagu loodusseadus, et kui Ingerainenil on aeg vaba, siis see võetakse ära,» sõnas tohter. «Mina usun sellesse, et kui ma nõustan inimest ja tean tema tausta rohkem, siis on nõustamine kvaliteetsem,» lisas ta.
Ingeraineni hinnangul ongi Eesti probleem see, et tervishoius räägitakse koormustest, rahast, aga inimene on sellesse süsteemi ära kaotatud. «Me peaksime mõtlema, mida see meie inimesele annab,» sõnas Ingerainen.