Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Riigikogulase idee: mõned haiged saagu kaks apelsini

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Kui oled haiglas nõus rohkem maksma, saad ka teistest pisut paremini süüa.
Kui oled haiglas nõus rohkem maksma, saad ka teistest pisut paremini süüa. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigikogu liige Viktor Vassiljev tegi ettepaneku, et haiglates küsitava voodipäevatasu võiks anda vabaks – kes on jõukam, maksku rohkem ja saagu paremat teenust.

«Haiglates on peale meditsiinikulude ka muid, nagu näiteks linade pesemine ja toit, nende katmiseks ongi mõeldud voodipäevatasu,» rääkis riigikogu liige Viktor Vassiljev sel nädalal sotsiaalkomisjoni avalikul istungil.

Praegu on voodipäevatasu haiglates 2,50 ja seda küsitakse esimese 10 haiglas veedetud päeva eest. Vassiljevi sõnul võiks voodipäevatasu olla suurem, et need, kes soovivad saaksid siis ka paremat teenust. «Näiteks ühe apelsini asemel kaks,» pakkus ta välja.

Ka riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk pakkus välja, et voodipäevatasu võiks tõsta, sest see summa on tänapäeval väike ja pealegi ei kulu siis inimesel endal näiteks toidu peale raha.

Nii Kokk (IRL) kui ka Vassiljev (kesk) kuuluvad haigekassa nõukogusse.

Voodipäevatasu muutmiseks on vaja muuta ravikindlustusseadust. Viimati tõusis see  2013 aasta alguses  ühe euro ja 60 sendi pealt 2,50.

Voodipäevatasu peab inimene ise maksma esimese kümne haiglas veedetud päeva eest, maksma ei pea intensiivraviosakonnas olijad, kuni 18aastased ega rasedad.

Mullu avaldatud  OECD raport «Health at a Glance» toob 2013. aasta andmetele tuginedes välja, et liikmesriikide tervishoid ei jõua vajadustele järgi, muuhulgas tuleb sellest välja, et eestlaste omaosalus moodustas 2013. aastal 22 protsenti üldistest tervishoiukuludest. Tervise Arengu Instituudi andmetel kasvas see 2014. aastal 24 protsendini, liginedes veelgi WHO poolt seatud 25 protsendi piirini, mis võib saada haavatavatel sihtgruppidel raskendada tervishoiuteenuste kättesaadavust.

Tagasi üles