Riik hakkab maksma emakakaelavähki ennetavate vaktsiinide eest

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Emakakaelavähi ennetamiseks tasub vaktsineerida tüdrukuid enne suguelu algust.

FOTO: Panther Media

Kui seni on tulnud soovijatel üsnagi kulukas papilloomviiruse vaktsiin ise kinni maksta, siis 2018. aastast lisatakse riiklikusse immuniseerimiskavasse tüdrukute vaktsineerimine emakakaelavähi vastu.

Euroopa naiste hulgas on emakakaelavähk rinnavähi järel sageduselt teine vähivorm ning seda esineb üha noorematel. Emakakaelavähki põhjustab inimese papilloomviirus (HPV) ning vaktsiini eesmärk on haigust ennetada.

HPV levib seksuaalsel teel, mistõttu on sellest kõige rohkem kasu tüdrukutele, kes pole veel sugueluga alustanud. «Võimalus, et tütarlapse on juba enne seda HPV-ga nakatunud, on imepisike,» lausus sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai.

Seetõttu on vaktsiini sihtrühm tütarlapsed vanuses 12 kuni 14 aastat, kes pole tõenäoliselt veel sugulises vahekorras olnud. Vaktsineerida võib ka vanemaid tütarlapsi, kuid sel juhul on vaktsiini efektiivsus madalam, sest tõenäoliselt ollakse selles vanuses juba seksuaalelu alustanud.

Kadai sõnul pole Eestis praegu veel täpset skeemi paika pandud, mis vanuses tüdrukuid vaktsineerima hakatakse, kuid tõenäoliselt vaktsineeritakse iga-aastaselt ühte vanuserühma, näiteks 12-aastaseid.

Paljud riigid on kasutanud sarnase süsteemiga alustamisel ka catch up-meetodit, mille järgi vaktsineeritakse esimestel aastatel lisaks kindlas vanuses neidudele ka vanemaid sihtrühma kuuluvaid tütarlapsi. Näiteks vaktsineeritakse programmi alustades lisaks 12-aastastele neidusid vanuses 13 kuni 16 eluaastat.

Emakakaelavähi leviku olulist vähenemist võib märgata tõenäoliselt alles paarkümmend aastat pärast laialdasemat vaktsineerimisega alustamist.

Kaks vaktsiiniannust

Vaktsiinid ostetakse riigieelarve rahadest, haigekassa nende eest ei tasu. Haigekassa maksab vaid tervishoiuteenuse osutajale, näiteks pereõele, kes lapsele süsti teeb.

Kadai sõnul toetutakse vaktsiinide puhul kulutõhususe analüüsidele. 2011. aasta kulutõhususe analüüs ei olnud Kadai sõnul väga toetav: sel ajal oli tarvis iga sihtgruppi kuuluva tüdruku vaktsineerimiseks kolme vaktsiiniannust. Praeguseks piisab aga vaid kahest, mis vähendab ka summat, mis vaktsiinide eest tuleb maksta.

Tuginedes praegu kalkuleeritavale jaemüügi hinnale, oleks ühe sünnikohordi vaktsineerimise hind aastas 1 miljon kuni 1 200 000 eurot. Täpsem hind sõltub sellest, milliseks kujuneb vaktsiini hind riigihankel.

Teavitamine on oluline

Kadai hinnangul on HPV vaktsiini puhul väga oluline osa teavitustööl. Tema sõnul peetakse Eestis jätkuvalt oluliseks väikelaste vaktsineerimist, kuid levinud on valearvamus, justkui teismelisi või täiskasvanuid ei tuleks vaktsineerida.

Ka esinevad seoses selle vaktsiiniga emotsionaalsed tõrked. Näiteks keelduvad vaktsineerimisest lapsevanemad, kelle hinnangul on nende 12-aastane laps liialt noor, et teda tuleks kaitsta sugulisel teel leviva nakkuse eest. Mõnes riigis ongi laialdasem HPV  vaktsiini kasutamine seetõttu läbi kukkunud, et vanemad keelduvad oma lapse vaktsineerimisest.

Üks näide vaktsineerimise läbikukkumisest pärineb Jaapanist, kus seostati HPV vaktsiini kõrvaltoimega ning lõpetati vaktsineerimine. Tegemist oli aga hoopis juhusliku kokkusattumusega ning kõrvaltoime ei olnud seotud vaktsiiniga. Riik ei suutnud aga vaktsineerimist taaskäivitada ning inimestele jäid siiski kõhklused vaktsiini kõrvaltoime osas, kuigi nendeks ei olnud alust. Kadai hinnangul valiti probleemi käsitlemiseks vale käitumismuster.

Ka ei läinud hästi Lätis käivitatud sarnasel vaktsineerimise programmil, sest vaktsineeritud sai vähem inimesi kui oli plaanitud. Peamise probleemina toodi välja tervishoiutöötajate poolehoiu puudumine vaktsineerimisega alustamiseks. «Siin on eripära – kui vaktsineerimisega alustada, tuleb suhelda huvigruppide ja eriala spetsialistidega, et ka nendepoolne nägemus oleks positiivne,» lausus Kadai ja lisas, et Eestis seda probleemi tekkida ei tohiks, sest alates vaktsiini algusaastatest on selle riiklikusse immuniseerimiskavva lisamisest räägitud.

«See on nn tundlik vaktsineerimine, kui teadlikkus ja teavitustöö pole piisav, võib juhtuda, et vaktsineerimine ei saavuta piisavat hõlmatust,» rääkis Kadai. Spetsialisti sõnul on väga hea hõlmatus on näiteks riikides, kus 80 protsenti tütarlastest on emakaelavähi vastu vaktsineeritud. «Kui hõlmatus on alla 60 protsendi, siis see ei ole edulugu,» lisas ta.

Kõrge hõlmatus vähendab ka viiruse levikut, kuid eelkõige on Kadai sõnul vaktsineerimise eesmärk tuua vaktsineeritavale isiklikku kasu – hoida ära emakakaelavähk ja teised vähivormid, mida HPV tüved põhjustada võivad.

Euroopa Liidu riikidest ei ole praegu lisanud riiklikku immuniseerimiskavasse kolm riiki: Poola, Leedu ja Eesti.

Tagasi üles