Täna streikinud tervishoiutöötajad on veendunud, et senine tervishoiu rahastamise mudel on ummikusse jooksnud ja vajalikud otsused tuleks kiiresti ära teha.
Streikivad tervishoiutöötajad: oleme siin patsientide pärast (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tundub, et inimesed on asjast aru saanud ja meiega solidaarsed,» rääkis tänase streigi peakorraldaja Põhja-Eesti regionaalhaiglas, üldkirurg-ülemarst Jaan Tepp. «Praegusel hetkel võiks öelda, et ka haigla juhtkond ja isegi mõni minister on meiega ühes paadis.» Tema sõnul takistab vajalike otsuste tegemist valitsuserakondade poliitiline tahe: «Praeguse koalitsiooni poliitika on see, et maksud peavad olema võimalikult väiksed, aga Eesti suuruses riigis ei saa olla maksud väga väiksed, sest meditsiin on kallis ja järjest kallimaks läheb. Haigekassa tulubaasi tuleb tõsta, sest praegusel juhul ei kata haigekassast tehtavad väljamaksed vajadust.» Tepp lisas, et kindlasti ei ole võimalik Eestis hakata meedikutele maksma sellist palka kui Põhjamaades, kuid ära minnakse Eestist just palga pärast, sest Soome ja Rootsi palganumbrid on kaks kuni kolm korda suuremad.
«Tegemist on õige asjaga, kommenteeris Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) onkoloog- vanemarst Indrek Oro. «Tänane üritus näitas, et meeleolu oli igati soosiv ja kõik saavad aru, et see ei ole mitte niisama komejant, vaid õigesti ajastatud üritus. Tegelikult toetame oma ministrit. Loodame, et patsiendid lepivad sellega, et tuleb natuke kauem oodata.»
Oro sõnul on väga positiivne see, et tervishoiutöötajate palgad on kiiresti kasvanud ja ravikindlustusmaksu laekub senisest enam, kuid 13-protsendine ravikindlustusmaks on liiga väike selleks, et praegusi tervishoiu rahastamise probleeme lahendada. «Tahaksime, et patsiendid saaksid kiiremini arsti juurde. Ka perearstid räägivad seda, et kui inimesel on ikkagi eriarsti vaja, siis on ainuke võimalus rääkida pehmeks mõni tuttav tohter, kelle juurde ta saata. See ei ole normaalne. Teised ikkagi istuvad ja ootavad kolm-neli kuud sabas. Ka Euroopa Liidu eksperdid on öelnud, et Eestis on arstiabi kättesaadavus üks suurimaid muresid,» selgitas Oro.
«Näeme iga päev patsiente, kes ütlevad, et nad tahaksid arstile, kuid peavad neli kuud või kauemgi järjekorras ootama,» selgitas ka tänasel streigikoosolekul kõnelenud PERHi kardiotorakaalkirurgia keskuse õendusjuht Ulvi Tasane. «Eestis kokku ootab 180 000 inimest järjekorras arsti vastuvõttu, kuid tervishoiust tahetakse pidevalt raha vähemaks võtta.»
Ta lisas, et meditsiinivaldkonnas Eestis kindlasti rikkaks ei saa, kuid positiivsed kolleegid ja patsiendid hoiavad teda siiski kodumaal. «Olime enne ukse taga ja üks patsient tuli ja tänas dr Teppi lõikuse eest. Naersin, et see on nagu reklaamitrikk, aga tegelikult läks inimene lihtsalt tänaval mööda ja tundis arsti ära. Just see positiivsus meid oma töö juures hoiab,» rõõmustas Tasane. «Meil on väga ühtne kollektiiv, kuid meditsiinitöötajate minek välismaale ikkagi jätkub. Ise olen 90-datel ise ka Soomes töötanud, aga mina tulin tagasi selle pärast, et mulle meeldib Eesti riigis elada ja minu pere ja lapsed on siin. Mina olen praegusel hetkel rahul, et elan Eesti riigis ja töötan siin haiglas, aga mis edasi saab, seda näitab tulevik.»
«Streigin selle pärast, et tehaks vajalikud otsused, et tervishoidu lisaraha tuua,» rääkis PERHi labori arendusjuht Karel Tomberg. «Ei usu, et muutusi nii pea sünnib, aga kui sellest vähemalt valitsuse tasandil suurem diskussioon tekkib, on hea. See kõik ei muutu ühe või kahe aastaga, aga pikaajalisemad otsused on vaja ära teha,» rääkis ta ja lisas, et jutt niigi efektiivse tervishoiusüsteemi veelgi efektiivsemaks tegemisest tänaseid probleeme ei lahenda.
«Toetan streiki ainult selle pärast, et ikkagi patsientidel läheks paremini,» selgitas Põhja-Eesti regionaalhaigla pulmonoloogiaosakonna õendusjuht Airi Toode. «Tähtis on see, et me hoiame kokku, on ühtsustunne ja oleme siin ikkagi kõik patsientide pärast.» Seda, et töökoormus tänase streigi pärast kasvaks, Toode ei usu. «Arvand, et meil on kõik väga hästi organiseeritud ja ükski patsient selle pärast ei kannata. Oleme peatanud ainult selle töö, mille saab peatada, see tähendab plaanilise töö, erakorraline on kõik tagatud,» sõnas ta.
Lastearstid tahaksid kiiremini arstile saada
Kui Põhja-Eesti regionaalhaiglas ei oleks streigikoosoleku peakorraldaja Jaan Tepi sõnul kõik streikijad saali äragi mahtunud, siis väiksemas lastehaiglas oli streigikoosolekule kogunenud ligikaudu 70 töötajat.
«See, kas midagi muutuma hakkab, sõltub otsustajate tahtes,» rääkis Tallinna lastehaigla arst Ülle Uustalu. «Arstid saavad tähelepanu juhtida, aga otsustajad on ikkagi teised. Arstid on ühel nõus selles osas, et näeme koormuse tõusu ja seda, et arstiabi järjekorrad on nii pikad, et inimesed ei saa abi. Kui isegi arsti juurde läheme, siis peame samuti pikas järjekorras ootama.»
Tema sõnul kannatavad pikkade järjekordade tõttu eelkõige just need inimesed, kes kannatlikult ootavad ja seetõttu vajalikust palju hiljem arstile saavad, samas, kui on ka inimesi, kes nõuavad arsti juurde saamist iga väiksema hädaga. Selliseid näiteid võib tema hinnangul tuua igal pediaatria lisaerialal. «Tegelikult me tahame haigeid ravida, aga meil ei ole piisavalt võimalusi,» rõhutas Uustalu.
Nii nagu teisteski haiglates, streikisid Tallinna lastehaiglaski ainult ambulatoorsete vastuvõttude ja nende protseduuride tegijad, mida sai ära jätta. Uustalu kinnitas, et kellelegi ei jäänud andmata erakorraline abi ja ka intensiivravi arstid ja õed olid tööl. Ära ei jäänud ka ükski kavandatud operatsioon. Osa lastehaigla õdedest ja arstidest oli aga streigi ajal hoopis terviseabi koolitusel, kus õpetati tegelema ratastoolis inimestega.