TÜ eripedagoog: kommunikatsioonipuude eest pole keegi kaitstud

Suhtlemise probleemid võivad muuta elu keerulisemaks. Foto: Panther Media/Scanpix

Tänapäeval vajab ligikaudu veerand lastest ühel või teisel arenguetapil logopeedi abi.

Ligikaudse statistika kohaselt on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud kommunikatsioonipuudega täiskasvanuid Eestis umbes 5000, teatas TÜ. Et mõista, kuidas neid inimesi ära tunda ning aidata, koostati TÜ eripedagoogika õppejõudude eestvedamisel Eesti praktikal põhinev kõrgkooliõpik kommunikatsioonipuuetest ja nende teraapiast, mis sobib kasutamiseks ka käsiraamatuna.

Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna juhataja, logopeedia lektor Marika Padrik kirjeldas, et kõnelemine ja kuuldust-loetust arusaamine on igapäevaelus sama loomulikud kui söömine, hingamine ja liikumine. «Inimestevaheline kommunikatsioon on elukvaliteeti oluliselt mõjutav tegur. Kujutagem ette olukordi, kus treeneri hääl veab teda regulaarselt alt; kui asutuse juhil tekivad kõnetakistused iga kord, kui ta peab avalikkusega suhtlema; kui õpetaja jutu sisu läheb õpilaste jaoks kaduma, sest nad keskenduvad õpetaja häälduspuudele; kui abikaasa või ema ei suuda ühel päeval enam rääkida ega saa ka kõnest aru.»

Padriku sõnul võib inimeste kommunikatsioon häiruda mitmesugustel põhjustel, tuues kaasa probleeme isiklikes suhetes, infovahetuses, töös ja õppimises. Vastavaldatud raamatus käsitletakse olukordi, mis võivad takistada inimese toimetulekut elus ja vajavad seetõttu logopeedi sekkumist.

«Logopeedia on maailmas, sh Eestis küllaltki noor ja kiiresti arenev interdistsiplinaarne teadus- ja erialavaldkond. See on ka keelespetsiifiline valdkond, st need materjalid, töövõtted ja metoodikad, mis töötavad näiteks inglise keeles, ei rakendu eesti keeles. Seetõttu oli vaja välja töötada või kohandada eesti keele eripäradele vastav õppeõppematerjal,» rääkis Padrik.

Nii valmiski Tartu ülikooli logopeedia õppejõudude juhitud autorite kollektiivi töö tulemusel eestikeelne kõrgkooliõpik kommunikatsioonipuuetest ja nende teraapiast, mis seob rahvusvahelise teaduspõhise info parima kohaliku praktikaga. Õpikus käsitletakse kõiki peamisi kõne- ja keelepuudeid ning neelamishäireid. «Õpik sisaldab uusimat infot selle valdkonna kohta ning võib öelda, et see loob uue kvaliteedi tulevaste logopeedide õppes,» usub Padrik.

Õpikus otsitakse vastuseid küsimustele: miks üks või teine kommunikatsioonipuue tekib? Kuidas eristada kommunikatsioonipuuet ajutisest häirest, inimesele eripärasest kõnest? Millised meetodid on teraapias efektiivsed? Kuidas muudab puue inimese elu ja isiksust? Kuidas saab perekond toetada kommunikatsioonipuudega lähedast? jne.

Raamat on koostatud eelkõige eripedagoogika ja logopeedia tudengitele, aga kasulikku infot saavad sellest ka õpetajad, logopeediaga haakuvate meditsiinivaldkondade spetsialistid (nt neuroloogid, psühhiaatrid, otorinolarüngoloogid, stomatoloogid) ja lapsevanemad, kel mure lapse kõne pärast.

Õpiku peatükid on kirjutatud erinevad autorid. Õpiku toimetajad on TÜ logopeedia õppejõud Marika Padrik ja Merit Hallap.