Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Märgid, mis viitavad infarktile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Triin Ärm
Copy
Foto: PantherMedia / Scanpix

Ida-Tallinna keskhaigla kardioloogi Tiina Uuetoa sõnul pöördutakse Eestis  infarkti puhul enam kui pooltel juhtudel arsti poole olulise viivitusega.

Patsient on kodus on ebakindel ja nn ooteseisundis arvates, et halb enesetunne möödub ja seisund paraneb, kirjutab Terviseuudised.

Miks juhtub, et patsiendid ei reageeri ruttu ja viivitavad arsti poole pöördumisega? Uuetoa kogemus on, et patsientidega vesteldes osutatakse sageli, enesetunne oli küll kehvem, kuid ei tahetud meedikuid tülitada. «Aga arsti töö ongi aidata inimest, kes vajab abi,» kinnitas Uuetoa. Ta lisas, et mõnikord pöörduvad arsti poole ka patsiendid, kes on skeptilised meditsiini ja selle võimaluste suhtes. «Ikka ja jälle jõuavad haiglasse hilinemisega infarktihaiged, kes on kodus päevi kuni nädalaid oodanud ja  lootnud, et kaebused lähevad üle,» lausus Uuetoa.

Õigeaegseks raviks on Tiina Uuetoa sõnul väga tähtis, et patsient teaks infarkti tunnuseid ja pöörduks arstile võimalikult kiiresti. Üldteada infarkti tunnus on valu rinnus. Klassikaliselt on infarktivalu Uuetoa sõnul vasakul pool rinnus, hästi tugev, põletava-pigistava-rõhuva iseloomuga. Valu leevendamises osutub nitroglütseriin enamasti jõuetuks, abi pole traditsioonilistest valuvaigistitest, nagu ibuprofeen. Tavaliselt kestab infarktile tunnuslik valu üle 20 minuti.

«Kirjeldatakse ka kätesuremist, mõnel patsiendil kattub keha külma higiga. Eakamatel tekib väga sageli tugev üldine jõuetus. Pole harv, et valu tekib, kaob ja tekib uuesti, võib kiirguda selga, õlgadesse, kaela ja pähe,» kirjeldas Uuetoa. See, et valu on tihti lainetava iseloomuga uinutab haige valvsuse tõsise haiguse osas.

Infarkti kujunemises on tähtsal  kohal trombi teke. Kui tromb sulgeb südame veresoone täielikult, tekib suurekoldeline infarkt. Kui tromb sulgeb osas veresoone valendikust, on tekkiv infarktikolle reeglina väiksem. «Kui infarktihaige seisund on stabiilne  ja infarkt väikese kuni mõõduka ulatusega, võib raviprotseduurid südame veresoontes planeerida kolme esimesse ööpäeva,» rääkis Uuetoa. Toonitas, et ägeda infarktiga, mille põhjuseks on trombiga täielikult suletud veresoon on vajalik vältimatu abi ja protseduurid südame veresoontel tehakse koheselt, ravi esimese etapina.

Loe infarkti kohta pikemalt Terviseuudistest.

Tagasi üles