Tahan lennata, ja eriti kõrgelt!

Risto Raal Foto: Sander Ilvest

Kas ekstreemsport pakub ägedaid elamusi või aitab lihtsalt luid lõhkuda? Ja kus üldse saab uue põlvkonna kirgi kütvaid alasid nuusutada ning julgust proovile panna? Arter tegi dessandi Tallinna külje all asuvasse hiiglaslikku elamusspordikeskusse Spot of Tallinn ja sukeldus sündmustekeerisesse.

Mikael Parman – rulaga Superman. Foto: Sander Ilvest

Mis uued alad need õieti on, mis suure hulga noori pöördesse ajavad? Miks peaks ülijärsust kaldpinnast alla sõitma, läbi õhu tuhisema, backflip’i viskama? Esialgu pole mul aimugi. Mu kõrval põrkavad aga kaks põnevil põnni, kelle näos pole hirmu varjugi. See on tuleviku elamusspordimaailm, kuhu täna piilume.

Spot of Tallinn on põnevusejahtijale nagu aarete saar. Massiivsed sisehallid pakuvad maailmatasemel tingimusi BMXi-, rula-, tõuksi- ja rulluisusõpradele, lisaks akrobaatikasaal, batuudid, välikrossirada… Hiiglaslikud ruumid täis lainetavaid põrandaid, sõidetavaid seinu, põrkavaid võrke. Lahe! Kõhe! Kusagilt tuleb pihta hakata.

Tänavaspordist olümpiaalaks

Rula- ja tõuksifännidele mõeldud Streetparki sisenedes hakkavad fotograaf Sander Ilvesti silmad imelikult hiilgama. Ühte saali on koondatud kõik lahedamad atraktsioonid, mida linnadžunglist leida võiks – kaldpinnad ja rambid, käsipuud ja trepid. Ahvatlev, tõesõna! Mu vanemad lapsed on ammused tõuksivennad ja kutt sõidab ka longboard’iga, kuid minul pole seni pähegi tulnud nende vahendite peale ronida. Kuidas see kirg minust mööda triivis?

Ratastega loom tahab küll talla alt plehku panna, kuid mõne hetke pärast tunnen end juba koduselt. Saan hoo sisse, tuhisen kaldpindadest üles-alla ning enam-vähem manööverdan. Korrapealt on selge, miks ala noorte hulgas sellist vaimustust külvab – algtaseme saab kiirelt kätte ning edasi avanevad uued horisondid, et osavust arendada ja julguse piire nihutada. Rula rokib täiega – nelja aasta pärast jõuab see vaatemänguline ala ka olümpiale.

Aga mida teeb samal ajal fotograaf Sander? Kihutab nagu segane rulal ringi, hüppab ja pöörab nagu tõeline äss, omal kaamera õlal ja suu kõrvuni. Tõuksiguru Mikael Parman hõikab kohe: «Hei, mees, kiiver pähe, muidu annad siin halba eeskuju!», ja Sander kuulab sõna.

Elamusspordikeskus Spot of Tallinn, Mikael Parmani tõuksitrikid Streetpargis. Foto: Sander Ilvest

Laste lemmik, lenksuga

Kui rulal veidi veeretud, võtame käsile tõuksi. Oh hoo – see ju veel mugavam liiklusvahend, lenks võimaldab kinni hoida ning isegi poollombaka tasakaalu omanik tuleb toime. «Tõukeratas on väga hea viis ekstreemspordiga alustada. Sellel on rula laud ja BMXi lenks – saab teha kõiksugu trikke, kuid see on üpris lihtne,» julgustab Mikael. Mees näitab lahkelt terve hulga trikke ette ja Sander jäädvustab need rulal rallitades videole.

Mõned vigurid on küll sellised, mida lapsevanemad isegi unes näha ei tahaks. Kuid noorte seas on Mikael ja tema sõpruskonna Youtube’i kanal KeerdTrepp tõeline iidol, kes teeb teletähtedelegi silmad ette. «Kõik väiksed on sellest väga sillas! Tänavatel on ju näha – igal teisel on tõukeratas. Esimesed trikid tulevad esimese päevaga ja raskemad paari aastaga. Tõukeratas on minu jaoks kõige parem viis, kuidas adrenaliini verre saada!»

Uljas 21-aastane trikitaja ei varja, et õppides on tal olnud karme kukkumisi ja tõsiseid vigastusi. «Oi, mul on igasuguseid murde olnud ja nikastusi, aga see pole sõitmise isu ära võtnud. Ühe korra üritasin hüpata väga suurt distantsi ja maandusin hüppeliigesele – tuli kaks operatsiooni, pandi naelad sisse... Kui sa juba adrenaliinisõltlane oled, on ikka päris raske aasta aega kipsis olla.»

Mikael Parman näitab bowl'is tõuksitrikke. Foto: Sander Ilvest

Mikael on õppinud oma vigadest ja oskab treenitavatele just isiklike matsude kaudu asja võimalikult ohutuks teha. Lihtsamalt keerukamale trikile liigutakse sammhaaval, julgust peab olema, kuid oma võimeid üle hinnata ei tasu.

Majakõrgune sise-suusamägi

Kui osavust juba rohkem, saab uhke õhulennuga trikke õppida Launch Padis, mis sarnaneb hiiglasliku sisekelgumäega. Julguse järgi saab valida nelja eri kõrgusega hoovõturaja vahel ning maandumise muudab turvaliseks vetruvaid vahukuubikuid täis kast. Proovin – tõesti pehme pauk, isegi kui pea ees sisse sajad. Mu kõrval kõige kõrgemal rajal seisab Risto Raal, trikirattur ja Spot of Tallinna BMX-freestyle’i treener. Kimab ulmelise hooga alla, põrkab kikkerist kõrge kaarega õhku ja teeb salto.  Aaaaa..... Minul on siit kõhe isegi alla vaadata, sees hakkab keerama. Nii hullu asja ma täna veel ei proovi. «Pole vaja mõelda, lihtsalt sõidad, siis hirmu ei tunne,» julgustab Risto. «Ma olen väikese motivatsioonikõnega pannud mitu tüdrukut siit alla tulema. Mitte midagi ei juhtu, see keskus on väga profilt tehtud, väga turvaline! See, mida sa endale ette kujutad, see juhtub ka. Hirm võtab hoo maha ja siis kukudki. Kui mõtled, et kõik tuleb välja, siis tulebki!»

Samal ajal võidab fotograaf Sander minu silmis veelgi enam plusspunkte – mu hulljulge semu on roninud foambit’ide basseini, et altvaates põnevamat kaadrit püüda. Aga mis siis, kui metallist raam talle pähe sajab? «Oh, see pole kindlasti kõige ohtlikum olukord, kus ma hea pildi nimel olen olnud,» naerab Sander.  Mulle hakkab üha enam tunduma, et ekstreemsport polegi ekstreemsus, pigem inimese ürgne loomus: proovida midagi, mis nihutaks võimete piire…

«Kui ma sõidan, unustan kõik suuremad probleemid ja maailm on lihtsalt värviline minu jaoks. Ja õhus on äge olla – see on kirjeldamatu tunne, vabadus… see on lihtsalt nii äge asi!» sõnastab oma rattakire Risto.

Risto Raal teeb õhus saltot BMX-rattal Foto: Sander Ilvest

Eesti säravaim freestyle-suusataja Kelly Sildaru harjutab samuti siin. Kui lund pole, kimab ta rulluiskudega iga päev mäest alla ja lihvib saltosid. «Kelly tuleb siia sageli otse lennujaamast,» räägib Spot of Tallinna rajaja Mait Meriloo. «Treenivad siin vend Henryga, meeletu hasardiga ja sära silmis, ja mitte keegi ei sunni neid.»

Pudrukauss proffidele

Kohe kõrvalsaalis laiub megasuur lainetav kausikujuline väljak, mis pakub väljakutset maailmatasemel ekstreemspordisõpradele. Spoti siseatraktsioonid on kavandanud USA tipptegija Nate Wessel. «See park on mõeldud parimatele,» selgitab Mikael. «Eestis on praegu veel üsna vähe neid, kes siin vabalt sõita suudavad.» Mu väike tütar seda nähtavasti ei tea ning rallib rõõmuga mööda järske kaldeid, tilluke tõuks all.

Kuidas oleks kihutada rulal üles mööda katust? Bowlis saab seda proovida. Foto: Sander Ilvest

«Vahel arvavad kõrvalseisjad, et ekstreemsport on meeletult ohtlik, aga see pole tõsi,» räägib Mait. «USAs tehtud uuringud näitasid, et tavaline korvpall ja jalgpall on palju vigastusrohkemad. Kui laps end proovile panna tahab, siis ega ta seda tegemata ei jäta! Parem juba juhendaja käe all, kiiver peas, kontrollitud oludes.»

Mees teab, mida räägib, ta oma poeg Greg-Milan Meriloo on üks uljamaid tegutsejaid keskuses – viskab mitmekordseid saltosid ja sõidab Euroopa meistriliigas BMX-krossi. Võimleja taustaga sportlik tütar Melani on ametis turundajana, kuid jõuab ka rulatada ja trikitada. «Idee teha selline unikaalne treeningukompleks saingi oma enda laste pealt. Praegu näen, et adrenaliinirikkad alad köidavad noori palju rohkem kui kuskil arvutis istumine,» mainib Mait.

Tillukesed tõuksifännid rallitavad pump-track'il. Foto: Sander Ilvest

Alustalaks akrobaatika

Veedan elamusspordikeskuses juba mitmendat tundi ning mu entusiasm aina kasvab. Justkui oleksin avanud oma maailmas tundmatu toa ukse, kuid selle tagant lahvatab vastu suur maailm. Täiskasvanu minus manitseb siiski mõistlikkusele ja otsustan uue õppimist alustada algusest. «Kõige alus on akrobaatika, see annab kehatunnetuse ja osavuse mis tahes ekstreemspordialade jaoks,» õpetab Mait. Juba seisangi koos akrobaatikatreener Reigo Väravaga batuudil. Või no mis seisan, hüppan! Treener paneb mu asendi paika, juhised on täpsed ja tõhusad. Saan mõne minutiga aru asjadest, mida pole aastatepikkuse suva-keksimise käigus taibanud. Juba teen õhus pöördeid, Reigo asjatundlikkus süstib minusse julgust. Ülearu osav ma pole, kipun laperdama ning mul pole aimugi, kus kohas õhus mu käed-jalad täpselt on, kuid see mind ei peata. Tahan veel!

«Esimene areng on kõige plahvatuslikum,» kiirgab treener positiivsust. «Ja akrobaatikaga saab tegeleda igas eas, areneb õhutaju, julgus, kehatunnetus. Kui järjekindlalt pingutad, näeb tulemusi väga ruttu. Poole aastaga suudab juba hea tehnikaga kergemaid asju ette näidata, kindlasti mahuvad sinna ka saltod. Oktoobris alustab meil akrobaatikarühm täiskasvanutele.»

Reigo Värava lae alla ulatuvad hüpped ja saltod sportbatuudil Foto: Sander Ilvest

Mu kõrvad kasvavad seda kuuldes mitu sentimeetrit pikemaks ja keerduvad rõõmust rulli. Armastan lennata, kuid olen seni kartnud saltot hüpata. Minu elukogemuste kontol on paraku väga ränk peapõrutus, mis välistas lapsepõlves akrobaatikaga tegelemise, kuid praegu – vist juba võib? Kiiresti küpseb otsus oma võimed akrobaatikatrennis proovile panna.

«Iseõppimise miinus on see, et oled sunnitud kasutama katse-eksituse meetodit,» räägib Reigo Värava. «Isegi kui teiste pealt vaatad, ei tunne sa ju inimese biomehaanikat, treeneriga on palju ohutum. See on nagu kingapaela sidumine – alguses ei tule välja, siis tulevad inetud aasad, aga lõpuks õnnestub kõik. Inimesed on palju osavamad, kui nad ise usuvad!»

Elamusspordikeskus Spot of Tallinn, Ott Külaots õpib lumelauahüppeid. Foto: Sander Ilvest

AVASTA ISE!

Tallinna ligidal Peetris asuv Spot of Tallinn koondab 4000 m² sisehalle ekstreemalade harrastamiseks ja maailmatasemel BMX-krossiraja. Tegutsevad trennid: tõuksikool, BMX-kross, BMX-freestyle, akrobaatika, parkuur, tricking ja taipoks. spotoftallinn.ee

Tartu kandis saab sportida ja trikke teha, rullitada ja BMX-krossi sõita Tähtvere puhkepargi radadel ja skate-pargis vabas õhus. arena.ee/puhkepark

Ekstreemalade populaarsus aina kasvab, nii leiab eri obstaakleid, rampe ja radasid väga paljudest parkidest ja linnadest, osavam sõitja saab aga trikitada ka loovalt linnakeskkonna võimalusi kasutades.

NB! Turvalisuse tagamiseks kanna alati kiivrit ja alakohaseid kaitsmeid!