Nakkusarst: ka Eestis on antibiootikumide suhtes tundetuid baktereid

Eestiski võib varem kergestiravitav nakkushaigus üha enamikule inimestest saatuslikuks saada. Foto: Panther Media/Scanpix

Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonkontrolli osakonna juhataja doktor Pille Märtini sõnul tuleb ka tema töös ette nakkushaigusi, mida antibiootikumidega enam ravida ei saa, kuigi varem oli see võimalik.  

«Antibiootikumide resistenstus  lihtsamas tähendab seda, et kui meil näiteks angiini tekitab üks tavaline streptokokk, üks tavaline mikroob, keda me oleme siiani penitsiliiniga tappa saanud, ja kui nüüd selle hävitamiseks kasutatakse hoopis teisi, palju laiema toimega rohtusid, siis tulemus võib olla selline, et see mikroob astub temale mõeldud rajalt kõrvale ja muutub selle kasutatud antibiootikumi suhtes tundetuks ehk resistentseks,» rääkis Märtin KUKU raadiole. Sama võib tema sõnul juhtuda ka teiste nakkushaigustega, nagu näiteks kusepõie põletik, mis tähendab, et mikroob jääb ellu, võib kanduda teistele inimestele ja nii võib juhtuda, et rohud tavalisi nakkushaigusi põhjustavate bakterite vastu enam ei aita.

Märtin rääkis, et temal tuleb igapäevases töös samuti ette proove, millest selgub, et haigust tekitavat bakterit antibiootikumidega ravida ei saa, kuigi varem oleks see võimalik olnud. Nakkusarsti sõnul võib olla sellise mikroobiga nakatunud inimese päästmine võimalik erinevaid antibiootikume suures koguses kombineerides küll võimalik, kuid ei pruugi olla võimalik.

Kuula lähemalt KUKU raadiost.