Taani Kopenhaageni ülikooli teadlased hoiatasid, et tänapäeval trendikad kaminad ja ahjud võivad kaasa tuua südame- ja vähihaigusi.
Kaminad võivad tekitada südamehaigusi ja vähki
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. veebruar 2011, 11:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nende haiguste põhjustajateks on kaminas puude põlemisel tekkivad ja lenduvad väiksed osakesed, kirjutab The Telegraph.
Kuna puudega kütmine on üks odavamaid võimalusi sooja saada, siis ongi paljud eurooplased uuesti puukütte kasutusele võtnud.
Taani teadlaste uuring aga näitas, et puuküte on «vaikne tapja» ja seda lenduvate osakeste tõttu, mis sisse hingates jõuavad kopsudesse.
Varasemad uuringud on näidanud, et samalaadseid ohtlikke osakesi on ka heitgaasides ja söega kütmisel. Need tekitavad astmat, bronhiiti ja vähki.
Uurija Steffen Lofti sõnul on puude põlemisel tekkivad jäägid samuti ohtlikud.
«Osakesed, mis tekivad puude põlemisel, on ohtlikud nii kopsudele kui ka südamele. Samuti ei saa välistada DNA-kahjustusi ja -mutatsioone. Kaminas puude põletamisel tekkivad jäägid on sama ohtlikud kui liiklussaaste,» selgitas Loft.
Loft ja ta kolleegid võrdlesid õhu kvaliteeti Taani külas, milles on suur hulk kaminaid, naaberküla õhu kvaliteediga. Selles külas on vaid mõni kamin. Samuti analüüsiti põlemisel tekkinud tahkete osakeste jääke.
Samuti võeti külade elanikelt rakuproove ning tehti DNA-test. Test näitas, et paljude kaminatega küla õhu saastatuse tõttu esines sealsetel elanikel rohkem DNA-kahjustusi.
Teadlaste sõnul ei ole siiani puudega kütmist ohuks peetud, kuigi paljudel inimestel on sellest astma tekkinud.
Uurijad soovitasid kaminate ja ahjude omanikel kasutada kütmiseks vaid väga kuivi puid, lõhkuda need võrdlemisi väikesteks ning tagada, et ruumis oleks hea ventilatsioon. Kõik need ettevaatusabinõud aitavad minimiseerida kahjulike osakeste jõudmist inimesteni.