/nginx/o/2015/02/20/3786423t1h3ee5.jpg)
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja haigekassa nõukogu aseesimees Aivar Kokk ei toeta väljakäidud ideed haigekassa nõukogu suuruse vähendamiseks kuuele liikmele.
Haigekassa nõukogu aseesimees ei toeta nõukogu suuruse vähendamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja haigekassa nõukogu aseesimees Aivar Kokk ei toeta väljakäidud ideed haigekassa nõukogu suuruse vähendamiseks kuuele liikmele.
«Ma isiklikult ei pea seda vajalikuks,» ütles Kokk BNS-ile esmaspäeval pärast sotsiaalkomisjoni istungit, kus komisjon sai ülevaate sotsiaalministeeriumi õigusloome kavadest.
Kokk märkis, et ühtepidi on väiksem nõukogu muidugi hea, kuna võib olla lihtsam tööd korraldada. «Aga samas ei ole ühtegi nõukogu istungit ära jäänud sellepärast, et nõukogu liikmed ei oleks kohale tulnud,» sõnas ta.
Teiseks on Koka sõnul erinevad arvamused ja debatid alati head. «Ma arvan, et nendest tekib rohkem tõde ja ka juhatus ja haigekassa töötajad tunnetavad seda, et nõukogu tunneb nende töö vastu huvi ja pakub ka ise enda poolt variante, kuidas seda tööd paremini teha,» rääkis ta.
«Praegune variant, mis on välja pakutud, kus patsiente esindab ametiühingute kaks esindajat, tekitas siin küsimusi, et praegu on seal eakate esindaja, puuetega inimeste esindaja, seal on lastepoolsed esindajad, need kõik on need, kelle arvamusi peaks haigekassa oma otsuste tegemisel kuulama ja analüüsima, kas need on head arvamused või mitte. Mida laiapõhjalisem see on, seda parem,» rääkis Kokk.
Komisjoni liikmetel olid tema sõnul haigekassa nõukogu suuruse muutmise osas erinevad arvamused ja eelkõige räägiti sellest, et kas haigekassa miinus on tekkinud sellepärast, et nõukogu on suur või on haigekassa miinus tekkinud sellest, et juhatus on midagi tegemata jätnud või kolmandaks, et lihtsalt raha on vähe.
Üldiselt leiti Koka sõnul, et juhatus on teinud apse, sest kui eelarve on kinnitatud ja prognoosid tehtud ja siis selgus, et teatud asju polnud lihtsalt arvestatud. «Praegu püütakse võib-olla nõukogu muudatustega näidata, et 14 miljonit on kuskil niisama tekkinud.»
«Ma ise olen nõukogu aseesimees, ma arvan, et see nõukogu on viimastel kuudel ikka väga head tööd teinud ja väga palju ettepanekuid teinud, et kuidas haigekassa tööd ümber korraldada ja kus hoida kokku. Kahjuks kõik asjad ei ole veel töösse läinud, loodetavasti oktoobrikuu nõukogus on asjad saanud rohkem arutelu ja järgmine aasta ei teki sellist miinust kui see aasta on,» ütles ta.
Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal 7 protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid 8 protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti. Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.
Eelmisel nädalal toetas ka valitsuskabinet ettepanekut vähendada haigekassa nõukogu liikmete arvu 15-lt kuuele liikmele, et nõukogu vastutust oluliselt selgemaks muuta.