Tasub teada: kuidas aidata võõrkeha alla neelanud last

Esmaabikoolitaja Marge Pärn just laste aitamiseks sobilikke esmaabivõtteid. Foto: Peeter Langovits

Perefoorumeid lugedes jääb silma, et üks väikelaste emade suurimaid hirme on, et laps tõmbab endale midagi kurku. Et seda ei juhtuks, ei anta veel mõnele kolmeaastaselegi tükilist toitu ning kui ka julgetakse veidi tahkemat sööki pakkuda, seistakse ärevalt oma järeltulija kõrval, valmis talle iga köhatuse või grimassi peale käega seljale lajatama või ta lausa pea alaspidi rippuma panema.

Kogenud meedik ja esmaabikoolitaja Margit Pärn MTÜst Rahvakoolitus Elu rahustab lapsevanemaid, öeldes, et köha annab hoopis tunnistust sellest, et laps saab hingata, ning siis tuleks teda julgustada rohkem köhima. Kindlasti ei tohi last seljale taguda, kuna nii teed olukorra veelgi hullemaks, lüües võõrkeha sügavamale. Imikul, kes on veel piimatoidul, saab ema või isa aidata kurku läinud vedelikku välja köhida nii, et asetab lapse kõhuli üle oma põlve ja koputab kumera käega seljale.

Kui kurku tõmmatud ese lapsel siiski hingata ei lase, saab olenevalt lapse vanusest rakendada kolme abinõu. Lapsevanemate seas levinud võtet last pea alaspidi raputada võib kasutada siiski vaid umbes kuni kaheaastaste laste puhul, märgib Pärn. Asi on selles, et last tuleb kinni hoida puusakondist, mitte jalgadest, nagu sageli ekslikult arvatakse, ning siis tugevalt paar korda üles-alla raputada. Aga eks te proovige nõndamoodi vanemaid ja raskemaid lapsi nii tugevasti raputada, et komm või nööp hingetorust välja lupsaks. Pärn rahustab ka, et kindlasti ei too see meetod kaasa raputatud lapse sündroomi, sest aju puutub vastu koljut ning tõsine trauma tekib vaid juhul, kui lapse pea liigub raputamisel ette-taha, mitte üles-alla.