Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Uuendused, mis tervise- ja töövaldkonda järgmisel aastal ees ootavad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Triin Ärm
Copy
Järgmisel aastal tõusevad ka tervishoiutöötajate palgad.
Järgmisel aastal tõusevad ka tervishoiutöötajate palgad. Foto: Panther Media/Scanpix

Riik suurendab 2017. aasta riigieelarves investeeringuid töötajate kvalifikatsiooni tõstmisse, tugevdab esmatasandi tervishoidu ning HIV ja narkomaania ennetustegevusi.

Tervisekahjustusega inimeste tööle aitamiseks ja toetamiseks käivitub täies mahus töövõimereform, teatas ministeerium.

«Järgmine aasta on olulise tähtsusega nii tervise- kui ka töövaldkonnas – algab kaasaegsete esmatasandi tervisekeskuste rajamine üle Eesti ja täishoo saab töövõimereform,» ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Ta lisas, et mõlemad Eesti inimestele võtmetähtsusega suurprogrammid saavad paljuski teoks tänu Euroopa rahale.

«See omakorda võimaldab meie oma maksuraha investeerida teistesse olulistesse kohtadesse, eriti HIV ja narkomaania ravi- ja ennetustegevuste tugevdamisse ning töötajate ümberõppesse ja koolitusse, et ennetada paljude inimeste tööturult kõrvalejäämist.»

Olulisemad muudatused 2017. aastal:

  •            Algab uute esmatasandi tervisekeskuste rajamine

Tervisekeskustesse koonduvad põhiteenustena perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemandaabi ja koduõenduse teenused ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teisi spetsialiste. Seega on uutes tervisekeskustes võimalik paremini vastata vananeva rahvastiku vajadustele, kus järjest suurem rõhk läheb erinevate krooniliste haiguste jälgimisele ja kontrolli all hoidmisele. Kinnitatud investeeringute kava järgi eraldatakse viie aasta jooksul 63 miljonit eurot, mille eest luuakse vähemalt 59 tervisekeskust. Esimesed 15 uut esmatasandi tervisekeskust peavad tööd alustama 2018. aastal. Projekte finantseeritakse 75 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ning taotlejate omaosalus on vähemalt 25 protsenti. Lisainfo: http://sm.ee/et/muud-infot#Tervisekeskused

  •            Tervisekahjustusega inimeste tööle aitamiseks ja toetamiseks käivitub täies mahus töövõimereform

2017. aastal on töövõimetoetusteks ette nähtud 88,47 miljonit eurot. Töövõimetoetamise skeemi loomiseks ja juurutamiseks on täiendavalt ette nähtud 23 miljonit eurot, mida rahastatakse ESFist. Lisainfo: www.toovoimereform.ee  

  •            HIV ja narkomaania ravi- ja ennetustegevuste tugevdamine

2017. aastal on HIV ja narkomaania raviks ja ennetustegevusteks ette nähtud 16,43 miljonit eurot, mida on 600 000 eurot enam kui tänavu.

  •          Alustatakse töötust ennetavate meetmete paketiga

Töötuse ennetamiseks hakkab riik läbi töötukassa toetama töötajate ümberõpet ja koolitust. 2017. aastal käivitatakse kolm uut meedet, mis võimaldavad koolitada ca 10 000 inimest aastas. Tegemist on põhimõttelise muutusega tööturuteenuste osutamisel, sest lisaks senisele töötute abistamisele hakkab töötukassa panustama täna töötavate inimeste kvalifikatsiooni tõstmisesse. 2017. aastal on meetmete kavandatav maht 3 miljonit eurot. Lisainfo: http://sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-rahastama-tootajate-kvalifikatsiooni-tostmist

  •            Tervishoiutöötajate palgad tõusevad

Tervishoiutöötajatele on välja pakutud palgatõus vähemalt riigi keskmise palgatõusu tasemel, mille mõju riigieelarvele oleks 2017. aastal 3 miljonit eurot.

  •            Ida-Virumaa ja Viljandi haiglate aktiivravikorpused uuenevad

Valitsus otsustas eraldada raha Ida-Viru Keskhaigla ja Viljandi haiglate investeeringute ettevalmistavate tööde alustamiseks 2017. aastal. Prioriteetsed taotlused on Ida-Viru keskhaigla aktiivravikorpuse teise ehitusjärgu ja Viljandi haigla uue aktiivravihoone ehitamise investeeringud, kokku vastavalt 27,6 ja 24 miljonit eurot.

  •            Käivitub täiskasvanute hammaste parandamise programm

Täiskasvanute hammaste parandamise programmi rakendamiseks on 2017. a riigieelarves ette nähtud 6 mln eurot (alates 2018. aastast 12 miljonit eurot). Uue korra järgi hüvitatakse täiskasvanutele pool kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest, kuni 30 eurot aastas. Suureneb töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud isikute ning rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis, hetkel hüvitab riik neile hambaravi eest vastavalt 19,18 ja 28,77 eurot. Mõlema sihtgrupi puhul maksab haigekassa kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale.

  •            Käsimüügiravimite infolehed saavad kättesaadavaks ka vene ja inglise keeles

Käsimüügiravimite infolehtede tõlkimiseks on 2017. aastal ette nähtud 100 000 eurot. Vene- ja ingliskeelse infolehe käsimüügiravimi kohta saab apteegist küsida alates jaanuarist, üleminek toimub ravimite kaupa aasta jooksul.

Tagasi üles