Hoolimata edusammudest kodade virvendusarütmia ravis haiguse esinemissagedus heaoluühiskonnas suureneb, mõjutades oluliselt haigete elukvaliteeti ning suurendades insuldi, südamepuudulikkuse, äkksurma ja kardiovaskulaarsuremuse riski.
Südametöö häire tänapäevaseim ravi jääb rahastuse taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Eesti regionaalhaigla invasiivkardioloogi dr Priit Kampuse sõnul on kodade virvendusarütmia kõige sagedasem südame rütmihäire, mis haarab ligi 3% täiskasvanud populatsioonist, kirjutab Med24.
Eestis suudetkase kodade virvendusarütmia kateeterablatsiooni pakkuda vaid väga vähestele. «Kui räägime umbes 30 000 – 35 000 kodade virvendusarütmiaga haigest, siis kateeterablatsiooni suudame pakkuda vaid < 0,5 %-le ehk umbes 150 inimesele aastas,» ütles Kampus ja lisas, et see arv on kahetsusväärselt väike ja 3–4 korda väiksem kui Põhjamaades või Lääne-Euroopas.
«Meie valmisolek Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis oleks teostada umbes 500 kodade virvendusarütmia ablatsiooni aastas, kuid see jääb tegelikult rahastuse taha,» lausus kardioloog.
Haigekassa ei ole aastate jooksul kompleksablatsioonide hinnakirja kinnitanud ning protseduuri hind Eestis on praegu 2–3 korda väiksem kui Põhjamaades ja olulise osa protseduuri hinnast maksab juba aastaid kinni haigla ise.
«Kestlik ei saa see süsteem olla – kui sel kevadel liikusime 200 kodade virvendusarütmia protseduuri suunas, siis praeguseks on ablatsioonravi rahastuse puudusel sisuliselt teinud tagasikäigu ja 2016. aastal ravitud haigete arv jääb 100–120 juurde,» lisas Kampus. Tema sõnul järjekorrad pikenevad ja head lahendust patsiendile praegusel rahastuse puudusel pakkuda pole.
Alternatiiv oleks pöörduda ravile Soome, aga sel juhul peab patsient arvestama umbes 4000–5000 euro suuruse omaosalusega.
Loe pikemalt Med24-st.