Tänavu levib eriti ohtlik gripp

Venemaal valmistutakse juba gripiepideemia tulekuks ja toodetakse vaktsiine. Foto: TASS/Scanpix

Venemaa terviseamet hoiatab, et tänavu on liikvel Hongkongi gripiviirus. Seda tüve teatakse 1960. aastatest, kus see tappis sadu tuhandeid inimesi.

«Meid teeb murelikuks gripitüve muutumine, kui mullu oli liikvel gripp А (H3N2), siis tänavu Hongkongi variant. Selle tüvega on inimkond juba ammu tuttav ja tänavu tuleb see maakera põhjapoolkerale uuesti,» vahendab TvNet Venemaa terviseameti juhti Anna Popovat.

Popova sõnul on see väga raske gripivariant, mis võib lõppeda surmaga. Kui varem oldi Venemaal arvamusel, et gripiepideemia algab detsembris, siis nüüd räägitakse juba septembri teisest poolest. Venemaal kavandatakse ulatuslikku vaktsineerimist gripi vastu ning plaan on vaktsineerida u 40 protsenti elanikkonnast, ennekõike riskigruppi kuuluvaid inimesi – lapsi, medtöötajaid, eakaid, kes põevad kroonilisi haigusi.

Gripp (influentsa) on äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused, kirjutab Wikipedia. Haiguse tundemärkideks on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Väikelastele, eakatele ja immuunpuudulikkusega inimestele võivad gripp ja selle tüsistused olla eluohtlikud.

Grippi on võimalik diagnoosida ainult laboratoorsete uuringutega. Gripiviirus levib haigestunud inimese köhimisel või aevastamisel levivate süljepiiskadega. Hooajalised gripilained korduvad igal aastal, põhjapoolkeral on gripilaine kõrgaeg tavaliselt jaanuaris-veebruaris, sellisele sesoonsusele puudub seni rahuldav seletus.

Epideemia ja pandeemia tingimustes nakatub 1–5 protsenti elanikest, vanurite ja kroonilisi haigusi põdevate inimeste nakatumus võib olla 40–50 protsenti koos kõrge suremusega. 1918.–1919. aasta nn Hispaania gripipandeemias (viirusetüüp H1N1) suri ligi 40 miljonit inimest. Viimane gripipandeemia oli 1968.–1969. aasta Hongkongi gripp (H3N2, u 1 miljon ohvrit).