Viirushaiguste vältimiseks on aeg hakata päikesevitamiini manustama

D-vitamiini ainuüksi päikese käes ei omasta.

FOTO: SCANPIX

Selleks, et sügisesed viirushaigused nii kergelt maha ei niidaks, on oluline toetada oma immuunsüsteemi – seda aitab teha D-vitamiin. Nõu vitamiini manustamise kohta annab Apotheka proviisor Merilin Nurk.

Kuna Eesti kliimas on inimestel D-vitamiini vaegus pigem reegel kui erand, soovitatakse seda aastaringselt juurde võtta. D-vitamiini arvestatav tase püsib veres kuni neli nädalat ja hakkab siis taas langema, kui vitamiini lisaks ei tarbita.

Selleks, et immuunsüsteem suudaks sügistalvistele viirushaigustele tugevamat vastupanu osutada, on viimane aeg alustada D-vitamiini võtmist.

Liiga madal D-vitamiini tase

Eestis peetakse D-vitamiini taseme alumiseks normiks organismis 75 nmol/l. Samas on arstid ja teadlased teinud uuringuid ning jõudnud tulemuseni, et suurel hulgal Eesti elanikkonnast on see näitaja enamiku aastast alumise piiri lähedal või alla selle, vajalikust tasemest madalam on seejuures D-vitamiini tase ka suvekuudel.

D-vitamiini tase on talvel normist madalam umbes kolmveerandil Eesti inimestest, suvel kannatab vitamiinipuuduse all kolmandik elanikkonnast, selgus 2010. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonnas kaitstud Mart Kulli doktoritööst. Uuringus osales ligi 400 tervet 25–70-aastast inimest üle Eesti.

Lisaks päikesevaesele ilmale võib D-vitamiini omandamist häirida hulk põhjuseid: imendumishäired peensooles, ülekaalulisus, alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, dieet, ravimite pikaajaline manustamine, maovähendusoperatsioon jm. Sobiva D-vitamiini annuse määramisel on kõige parem lähtuda veres olevast kaltsidioolitasemest, mis on põhiline veres ringlev D-vitamiini vorm.

Tervisele oluline vitamiin

Kuni 12-aastastel lastel soovitatakse D-vitamiini võtta 10–20 mikrogrammi, noortel ja täiskasvanutel 15–20 mikrogrammi ning eakatel 30–50 mikrogrammi päevas. Samas Euroopa toiduohutusameti tehtud uuringute järgi tõsteti 2012. aastal täiskasvanutele ohutu D-vitamiini kogust ööpäevas 50 mikrogrammilt 100 mikrogrammile.

Soomes, kus D-vitamiini soovituslikud normid on Eesti ametlikest soovitustest oluliselt kõrgemad ja täiskasvanud võtavad D3-vitamiini meie mõistes suurtes kogustes (100 mikrogrammi), kinnitavad sealsed arstid, et inimeste D-vitamiini näidud jäävad ikka pigem keskmiste juurde. Seega pole ka selliste annuste juures põhjendatud kartus D3-vitamiini liigsest tarbimisest.

D-vitamiin on vajalik immuunsüsteemi toetamiseks, tervete ja tugevate luude ning hammaste moodustumiseks, muu hulgas osaleb D-vitamiin ka närvisüsteemi, naha ja lihaste – sealhulgas südamelihase – talitluses.

Apteegis on D-vitamiini nii tilkade, närimistablettide, kapslite kui spreina. Sobiva toidulisandi leidmiseks võib alati pöörduda apteekri või arsti poole.

Tagasi üles