Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/01/27/505649t1h3906.jpg)
Poliitikauuringute keskuse Praxis tervisepoliitika programmi direktor Ain Aaviksoo ütles ennetustegevuse seisu kommenteerides, et kõiki hõlmav pidev tervisekontroll oleks kulukas ja poleks ka vajalik.
Terve rida ennetustegevusi toimub Aaviksoo sõnul praegugi. Tervise arengu instituudi eelarvest moodustavad rahvatervise programmid üsna suure osa. Ka perearstid saavad ennetustöö eest tulemustasu, lisas ta.
«Tuleb aga tunnistada, et enamasti on tegu sekundaarse preventsiooniga ehk siis juba tekkinud krooniliste haiguste ägenemise ärahoidmisega. Massiline tervise skriinimine kõigile pole täna küll kuluefektiivne ega ka mõistlik,» ütles Aaviksoo.
Ta osutas, et inimesel võib tervisega midagi juhtuda ka kahe kontrollimise vahe. Vältida tuleks nii valepositiivseid kui valenegatiivseid vastuseid. Hea näitena tõi ta rinnavähi ennetuse, kus erinevad riigid teevad kontrolli sõltuvalt rahalistest võimalustest kas kahe või kolme aasta tagant ja see toimib.
«Minna heinakuhjast nõela otsima on keeruline. Samas võiks inimene ise oma põhilisi tervisenäitajaid, nagu näiteks vererõhku, kolesterooli ja kehamassiindeksit, regulaarselt jälgida ja kahtluse korral arstiga nõu pidada,» lausus Aaviksoo.
Riiklikku ja kõiki hõlmavat tervisekontrolli meie meditsiini tänane tase tema sõnul ei võimalda. Samas teatud riskirühmad võiksid kuuluda perearsti jälgimise alla. «Ennetus on kindlasti oluline ja sellest sünnib ühiskonnale kasu kui mitte enne, siis paarikümne aasta pärast,» nentis ta.